NOORSOOTÖÖ ÜMARLAUD | Ei saa panna last koolikeskkonda ja öelda: tehke korda!

Üks Tallinna park kubiseb politseinikest, et hoida kontrolli all vägivaldseid noori. On siis asi nii hull ja mida tuleks teha, et alaealistest ei saaks kurjategijad? Maaleht tõi laua taha neli noorsootöö asjatundjat.

Istusime koos Haapsalus. Kaja Rootare on Haapsalu sotsiaalala aselinnapea ja selle teemaga aastaid kursis. Kaasi Almers on linna lastehoolekande spetsialist, töötanud kaua aega alaealiste komisjonis. Urve Sarapik on kogenud noorsootöötaja ning Sirje Treiman noorsoopolitseinik.

Milliseid näiteid on politseil tuua, mis on Haapsalus põhilised teemad, mille pärast on politseil tulnud noortega tegelda?

Kaja Rootare: Eks vist viimasest ajast oligi see põhikooli hoovi peal kogunemine.

Sirje Treiman: Leiti endale üks selline sobiv nurk. Pigem käitutakse enesehävituslikult ehk siis tubakas ja alkohol. Aga nüüd olen vaadanud, et see seltskond on laiali valgunud. Kas see kool aitab ka kaasa või ei aita – ei oska kommenteerida – või nad on uue koha leidnud, aga praegu sellist kogunemist ei ole.

Kaja Rootare: Ja ega kogunemine ole ju halb. Pigem palju on märkamist, kustmaalt see kogunemine hakkab endale kahju tegema või risustama või reostama või... Aga lihtsalt seda, et ärge kogunege – hallo!

Pole õige, kui me hakkame karistama inimesi ainult selle eest, et mulle ei meeldi, kui nad kogunevad või see minu ohutunnet riivab, et minu rõdu all on neli noort.