Noorte jaoks pole toidu kodumaine päritolu ostmisel mingiks argumendiks
Tallinna Teeninduskoolis pagar-kondiitriks õppiv Jüri Martšenko (19) on üldisest trendist veidi eristuv - elab Aegviidus ja käib toidukaupu ostmas kohalikes kauplustes.
„Meil kaks poodi ainult ongi, mõlemad väikesed,” ütleb noormees.
Enamasti aga eelistavad noored igapäevase toiduostmiskohana hoopis suuri marketeid, bensiinijaamu, kioskeid ja e-kauplusi. Turule satub noor inimene siiski samuti, vähemalt 30 protsenti neist käib aasta jooksul ka turulette kaemas.
Jüri ja tema perekond on küll vene rahvusest, kui menüü on neil kodus üdini eestilik. „Mina olen siin sündinud ja see toit maitseb mulle,” põhjendab ta.
Kiir- ja valmistoitu ta erinevalt mõnedest oma sõpradest ei tarbi, rohkem kokkab kodus ise. Kodus toidu valmistamisele sunnib mõneti ka rahakott - see on lihtsalt kõige soodsam võimalus kõht täis saada. Küll aega on Martšenko väga sageli kohanud isasid-emasid, kes kas süüa teha ei oskagi või pole neil selleks aega.
Noori ei kõneta mõiste „kodumaine toit”, on Eesti Toiduliidu juht Sirje Potisepp veendunud. Neile tuleb toitu tutvustada nii, et see oleks äge.
Oluline mõju on ka vanematel – kui ema ikkagi kodus piima ei joo või ütleb, et piima võib juua küll, aga ainult natukene, siis nii ongi.
Noorte jaoks on oluline, kust toit tuleb ja kes selle sõnumi nendeni viib – influentseritel on palju suurem mõju kui toidutootja jutul oma toote headusest. Telereklaam Tere turundusjuht Katrin Tamme sõnul sihile ei vii.
Kurbloolisus seisneb aga selles, et ühel päeval võib influentser promoda kohalikku toitu, järgmisel aga hoopis mõnd välismaist toodet.
Toidu äraviskamisel käituvad vanemad inimesed tunduvalt säästlikumalt, noored läkitavad toitu prügikasti oluliselt kergema käega. „Ei jaksanud ära süüa, läks halvaks ja haisema-hallitama” on peamised äraviskamise põhjused.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhi Roomet Sõrmuse sõnul on raske eesti toitu eelistada, kui sa ei tea, mida sa sööd. Ehk et noored ei vaata pakendilt sageli mitte midagi muud peale toote säilivustähtaja.
Olulisemaks valikuargumentideks on neile päritolu asemel hoopis maitse, pakend ja n-ö planeedi päästmise idee – kust toit tuleb ja kuidas toode valmib, kui suure jalajälje see maailma jätab.
