Nopri meiereis peeti pühapäeva
Rahvahulga kohaletulemise põhjuseks oli meierei uue tootmishoone pidulik avamine. Praegusel majanduslikult raskel ajal, mil paljud tootmisettevõtted sulgevad uksi ja töötajaid koondatakse, sai Nopril valmis lõpuks aastatepikkune ehitus.
President ütles oma kõnes peale heade soovide muu hulgas ka seda, et kui oleks selliseid peresid rohkem, oleks Eesti kindlalt viie rikkama riigi hulgas. Presidendiga koos käristati läbi ka lint.
Meierei asub uhes hoones koos lüpsilehmade laudaga. Laut sai valmis juba mitu aastat tagasi, kuid meiereiga saadi lõpule alles selle aasta alguses. Siiani valmisid Nopri talumeierei maitsvad tooted sõna otseses mõttes käsitööna talu koduhoovis olevas tillukeses tootmishoones.
Uus tootmishoone on kaasaegse sisustusega ning mehhaniseeritud, põhilisi tootmisprotsesse juhitakse arvutist. Perenaine Vilve Niilo on eriti rõõmus selle üle, et uues hoones on tänu põrandaküttele soojad põrandad. Kusjuures kütteks on ära kasutatud see vesi, mis külmkambreid jahutab.
Piimakombinaatide üks suuremaid probleeme on pidev niiskus ja selle tagajärjel tekkivad kahjustused (lagunevad põrandad, niiskes ruumis kipub varem või hiljem tekkima hallitus), Nopril on see nüüd minevik.
"Pärast koristamist on siin poole tunni pärast kuiv," rääkis rõõmus Vilve Niilo, kes ka ise iga päev koos 15 töölisega meiereis toodete hea kvaliteedi eest endast parima annab.
Uues hoones uued tooted
Uued tootmisruumid võimaldavad laiendada sortimenti, nüüdsest on Nopri toodete seas ka ehtne juust. Peremees Tiidu sõnul olla perenaine küll lubanud poest enne kasvõi 300 krooni kilo eest maksta, kui ise juustu tegema hakata, kuid nüüd on laoriiuleil kuldsed juustukerad, mis oma õiget müügiaega ootavad. Juust peab ju paar kuud valmima, enne kui õige maitse saab.
Perenaine räägib, et tegelikult on juustuvalmistamise juures, nii nagu ka mujal tootmises, kõik viis last ka usinasti abis. Kõik korraga on küll harva kodus, sest vanemad lapsed on juba kõrgkoolides - üks tütar õpib Eesti Maaülikoolis piimandust. Kuid vastavalt õppegraafikule käivad kodus ja abis nemadki.
Usin abiline on ka vanaema - tema abistab põhiliselt söögi valmistamisel ja loomade eest hoolitsemisel.
Eriti hea juustumeister on Vilve sõnul poeg Joonas, kes teab täpselt, millal juustutera on õige kvaliteediga ja tuleb vormidesse vormida või vormid ümber keerata või soolamisse panna.
Juustutegu on ju terve teadus, suur osa hea juustu saamises on kogemusel ja tunnetusel.
Juustutoodetest valmistati Nopris senini sõira, mis jääb ka edaspidi toodangusse, sest sel on oma kindel tarbijaskond juba välja kujunenud. Avamisel lubas peremees, et tulevikus on kavas hakata valmistama ka kitsejuustu.
Vanas tootmises pakiti Nopri kohupiimakreemid karpidesse käsitsi, kuid uues hoones pakendab ja kaanetab masin.
Uus on ka topside kujundus. Avamispäeval tootmist ei toimunud - hügieeninõuetest peetakse Nopris rangelt kinni ning enne kui tootmisega uuesti alustatakse, puhastatakse ja desinfitseeritakse ruumid korralikult. Kuid selleks, et näidata kuidas toode topsi saab, pakendati topsidesse morssi. Masin töötas vaikselt ja kiirelt.
Tootmises olid ruumiustel võrukeelsed sildid, nii näiteks seisis uksel, kust edasi võõrastele asja pole: "Ei olõ lubat` tulla`". Või nõude pesemise ruumi ukse kohal : "Anomidõ mõskminõ".
Küläpuut
Meierei teisel korrusel asuvad pood ja suur ruum kas konverentside või pidude pidamiseks. Poeuksel oleval sildil on kirjas: "Tan või pruuki võro kiilt" mis siis annab loa rääkida poes võru keeles.
Võru murret oli meierei sees ja ümber palju kuulda ning need, kes seda keelt ei mõistnud, pidid paluma tõlkimisteenust.
Poes müüakse lisaks Nopri meierei toodangule ka teiste kohalike tootjate kaupa, nii söödavat kui kui joodavat, lihtsalt silma rõõmustamiseks või suveniiriks. Eriliselt hea maitsega oli isevalmistatud leib, mis on poekülastajate üks lemmiktooteid.
Leivapätsi sai kaasa ka meie president.
Avamisel õnnistas uusi hooneid ja muidugi kõike, mis sellega kokku kuulub, ka paavst, seepärast võib seda päeva tõsimeeli Pühaks Päevaks nimetada.
Õnnitlejaid ja heade soovidega kohaletulnud inimesi oli parasjagu nii palju, et kui viimased õnnesoovid, lilled ja kingitused olid üle antud, ei suutnud taevaisa enam vihmaluuke kauem kinni hoida. Sel ajal kui külalised tootmises ringi uudistasid, ladistas akna taga paduvihma. Kogu avamistseremoonia paistis aga päike. "Jumal häid inimesi hoiab," ütles keegi rahva seast kui vihmapiiskade eest oldi tootmisse varju alla saadud.
Loodetavasti jagub Niilodel edaspidigi palju päikselisi päevi ning et nende optimism ja sihikindlus nakataks teisigi tublisid talunikke, kes praegu ehk veidi kahtlevad oma suutlikkuses ja elu jätkumise võimalikkusest maal.
