"Kuigi me kogume väljaheite- ja karvanäidiseid ka ise, jõuab palju analüüside tegemiseks vajalikke proove meieni ka matkajate, marjuliste, jahimeeste ja teiste looduses liikujate vahendusel. Analüüsime kõiki saadud näidiseid ning õpime pruunkarusid paremini tundma, saades ühtlasi aimu ka sellest, palju neid siin tegelikult elab."

Karukaka tuleb üles korjata kilekotiga, mitte palja käega, sest vastasel juhul satub näidisesse ka inimese DNA. Kilekott näidisega tuleb koju jõudes võimalikult ruttu sügavkülma panna.

Pruunkaru kuulub Norras ohustatud liikide hulka. Seni teadaolevalt (2014. aasta andmetel) elab neid seal 136, kellest 54 on isased ja 82 emased. 19. sajandi keskel aga müttas Skandinaavia metsades ringi 4000-5000 pruunkaru, enamik neist Norras.

Karude arvu drastiline vähenemine on peamiselt jahipidamise tulemus. Kuni 1932. aastani maksti jahimeestele iga lastud karu eest päris kopsakas summa.

Praegu lubatakse karudel vabalt elada ja paljuneda neis piirkondades, kus inimese ja karu vahelise konflikti tekkimise võimalus on väike. Mujal on karujaht lubatud vaid kariloomade kaitseks.

Norra looduskaitsjad loodavad, et pruunkarudel sünnib igal aastal vähemalt 13 pesakonda. Möödunud aastal olid pojad siiski ainult kuuel karuemal.