OH, MIS ARMAS KASSIKUULUTUS | Kaunid käsitsikirjutatud teated küla kuulutustetulbal vajuvad minevikku

Kaks päeva kassi omaniku otsimist päädis Facebooki postitusega, mis tõi tunni jooksul murele lahenduse ja aitas kiisu koju.

Leikude külas elav Mai, kõigest pisut üle 70nene proua, avastas oma kodust võõra kassi, kelle kohta kohe pastakaga kena kuulutuse kirjutas ning vallakeskuse teadetetahvlile sokutas.

„Meie koju on ilmunud võõras kass. Kass on beeži värvi ja saba on pruun ja nägu on tumepruun, silmad on sinised. Paistab, et on mingi tõukass...” seisis korraliku käekirjaga kirjapandult paberilehel.

See käsikirjaline teadaanne mõjus kuulutustetahvli arvutidisainitud värvikirevuse keskel kaunilt ja ehedalt nagu soe tervitus möödunud sajandist. Otsekui rõngastega puupliidil küpsetatud vanaema ülepannikook. Paraku aga nostalgialaks kassile omanikku tagasi ei toonud.

Kahe päeva pikkuse omaniku otsimise ja ka külavahel, teade suul, sõitmise järel pani proua Mai postituse Facebooki.

„Ma ju koolis käinud inimene, mis see siis ära ei ole,” kostis ta, aga ei jõudnud siiski ära imestada nüüdismeedia toimimise nobedust. Tunni jooksul oli kassi omanik leitud.

Lõpp hea, kõik hea.