Seaduse keeles rääkides on puu- ja köögivilja kasvatamise puhul tegu taimsete esmatoodete tootmisega, selgitab põllumajandusministeeriumi toidu üldnõuete büroo juhataja Kairi Ringo.

Endakasvatatud esmatooteid on lubatud turustada nii otse tarbijale kui ka ettevõtetele.

“Seega võib omakasvatatud puu- ja köögivilja pakkuda nii restoranidele, kohvikutele, sööklatele kui ka kohalikku poodi või müüa ise turul. Saadustega ei pea kaasa andma tõendeid või muid erilisi dokumente,” lisab Ringo.

Tervise Arengu Instituut kutsub inimesi tarbima viis peotäit puu- ja köögivilja päevas.

“Selle valguses on eriti kurb mõelda, et paljud isekasvatatud viljad ei jõua toidulauale teadmatuse ning kes teab kust alguse saanud ning juurdunud hirmude ja väärarusaamade tõttu,” märgib büroo juhataja.

Kuidas aga müügitehing vormistada ja kas selle pealt tuleb ka makse maksta?

“Väikeses koguses aiasaaduste müügi korral tuleb tulu kirja panna maksuametile esitatava tuludeklaratsiooni A-vormis,” selgitab maaettevõtluse ja finantsmajanduse konsulent Olavy Sülla. “Saadud tulu läheb tulumaksu alla.”

Kui aiasaadusi müüakse väikses koguses ehk seda osa, mis jääb oma tarbimisest üle, ei tule end ettevõtjaks registreerida.

Juhul kui aiasaadusi müüakse pidevalt ja suuremates kogustes, võib maksuamet käsitleda seda ettevõtlusena ja siis tuleb maksta ka sotsiaalmaksu.

Aiasaaduste müümisel soovitab Sülla vormistada ostuleping, kus oleks kirjas ostja ja müüja ning mitu kilo õunu või porgandeid ja mis hinnaga müüakse. Siis on olemas ka paber, kus arvud kirjas, ja kui järgmise aasta alguses tuludeklaratsiooni täitmiseks läheb, on summad sinna kirja panekuks käepärast.

Kõik see puudutab vaid töötlemata puu- ja köögivilju ning marju. Kui tahetakse oma aia saadustest kodus tooteid valmistada ning neid müüa, siis kehtivad teised reeglid.