Pärast haldusreformi kostab aga siit-sealt uutest suurvaldadest, et liitunud nii-öelda ääremaavallad neelavad eelarveraha kui põhjatusse auku ning endisel moel kõikvõimalikke sotsiaaltoetusi enam maksta ei saa. Otseselt ei ole ükski omavalitsus veel sotsiaalministeeriumile teatanud, et ei saada eakate hoolduse või sotsiaalhoolekandega üldiselt hakkama ning sellel aastal tõusevad kohatasud enamikus munitsipaalvalduses olevates eakatekodudes, kuid samas kärbitakse valla abi kohatasu maksmisel ning mõnel pool on loobutud vanainimestele ravimite kulu kompenseerimisest.

MIS ON MIS

Allikas: Sotsiaalministeerium
Abivajajate riiklik hooldusteenus

Üldhooldekodu (rahvakeeli vanadekodu)

Mõeldud eakatele, kes vajavad peamiselt hooldust ja mitte nii suures mahus õendusabi.
Eakate hoolekande korraldus on kohaliku omavalitsuse ülesanne, seega on vajalike üldhooldusteenuse kohtade tagamine omavalitsuse vastutus.
Selleks on omavalitsusel võimalik pakkuda teenust ise (KOVile kuuluvas üldhooldekodus) või osta teenust sisse (erasektorile kuuluv üldhooldekodu).
Üldhooldusteenuse eest maksab inimene ise, kui see ei ole võimalik, peab teenuse eest tasumisel appi tulema kohalik omavalitsus.
Igal juhul peab KOV hindama, kas inimesel on võimalik teenuse eest ise maksta või on vaja KOVi tuge.
2017. aasta lõpus oli Eestis 158 väljaspool kodu üldhooldusteenust osutavat asutust. Nendest ligi 60% olid KOVi hallatavad asutused ja ülejäänud erasektorile kuuluvad.
2017. aasta lõpus oli üldhooldekodudes 8356 teenusekohta ja aasta jooksul osutati üldhooldusteenust ligi 12 000 inimesele.
Pärnu maakonnas oli kokku 17 asutust, neist 11 kuulus kohalikule omavalitsusele ja 6 erasektorile.

Erihooldekodu

Mõeldud psüühilise erivajadusega inimestele, kes on eelkõige tööealised.
Erihoolekandeteenused on suunatud inimestele, kes vajavad oma vaimse tervisliku olukorra tõttu igapäevaelus juhendamist, nõustamist, kõrvalabi ja erihoolekande tegevusjuhendaja järelevalvet.
Erihoolekandeteenuseid rahastatakse riiklikult sotsiaalkindlustusameti kaudu.

Õendushaigla

Õendusabi pakutakse peamiselt patsientidele, kes aktiivravi enam ei vaja.
Õendushaiglas pakutavale iseseisvale statsionaarsele õendusabiteenusele suunatakse patsient arsti saatekirja alusel.
Tervishoiuteenust rahastab Haigekassa.

Pansionaadile tuleb eelistada koduhooldust


Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna juhataja Häli Tarum kinnitab, et pärast omavalitsuste liitumist ei ole riik neile uusi kohustusi pannud, antakse aega uutes oludes kohanemiseks ja siis vaadatakse, kuidas see on toiminud. Küll aga tunnistab Tarum, et kuigi omavalitsuste tulud on pärast haldusreformi laias plaanis kõikjal kasvanud, siis nende panus eakate hooldekodudesse on vähenenud ning kogu süsteem ei toimi nii, nagu see riiklikult oli planeeritud.

Ka valdkonna eksperdid möönavad, et pereliikmete osatähtsus eaka ja hooldust vajava inimese vanadekodu voodikoha või koduhoolduse eest tasumisel on väga suur – näiteks laste jaoks, kel omal pere, on koormav maksta oma vanema hooldekodukoha eest 500-600 eurot kuus. Kui vanainimest jäädakse kodus hooldama, siis on noor elujõuline inimene selle tõttu jällegi tööturult eemal.

Süsteem ei toimi näiteks ka selles osas, et kui sotsiaalministeerium peab mõistlikuks eaka inimese võimalikult pikka elu iseseisvalt kodus, siis omavalitsustel on harjumus leida vanurile siiski hooldekodukoht ja nõnda see probleem nii-öelda enda kaelast ära saada. Ka Tarum nendib, et kui suuremates linnades, sealhulgas Pärnus, on koduhoolekanne jalad alla saanud, siis maavaldades võtab see veel aega. Esiteks ei ole vallal inimesi, kes selliseks koduhooldajaks passiks, teiseks puudub varasem kokkupuude üldse koduhoolduse kui sellisega ehk napib kogemust.

Eelmise aasta statistika näitab, et hooldekoduteenus on koduhooldusest märksa levinum – kui hooldusasutustes oli aasta jooksul umbes 12 000 vanainimest, siis koduhoolduse all poole vähem ehk 6300. Häli Tarum leiab aga, et ideaalis võiksid need numbrid olla vastupidi.

TASUB TEADA

Allikad: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalhoolekande seadus
Vallad ja linnad peavad oma eakate eest hoolt kandma

Kui inimesel on abivajadus ja perekond vajab selleks tuge, siis esmane tähelepanu ja abistamine peab tulema kohalikult omavalitsuselt.

Kohalike omavalitsuste olemuslik ja üks tähtsamaid ülesandeid on oma abivajavatele elanikele vajaliku toe pakkumine, sh korraldada vallas või linnas sotsiaalteenuste osutamist ning sotsiaaltoetuste ja muu sotsiaalabi andmist.

KOV peab koostöös teiste asutustega andma abivajajale ja tema lähedastele igakülgset teavet võimalike abimeetmete kohta, leidma perele sobiva lahenduse ning kui perel ei ole selleks piisavalt vahendeid, siis toetama neid teenuse eest tasumisel.

Teenuse eest tasumine ei tohi seada lähedasi toimetulekuraskustesse, mis tähendab, et omavalitsus peab leidma mõistliku ja inimestele jõukohase lahenduse.

2017. aastal oli abivajaja ja tema pereliikmete kanda keskmiselt 78% asutusepõhise hooldusteenuse kulust, abivajaja elukohajärgse kohaliku omavalitsuse panus oli ca 22% teenuse kulust.

Viimastel aastatel on KOVide rahaline panus vähenenud ja inimeste kulud üldhooldusteenusele suurenenud. Näiteks oli hooldekodu koha eest tasumisel eaka või tema pere omaosalus 2010. aastal 65%, 2016. aastaks oli see tõusnud 76% peale, 2017 juba ca 78%.

Hooldusteenust püütakse selgemaks siluda


„Kui tekib hooldusvajadus, siis tuleb kõigepealt pöörduda rahvastikuregistri järgsesse kohalikku omavalitsusse. Viimane on kohustatud tagama sotsiaalteenuseid. KOV võib teenuseid ka erasektorilt või näiteks naabervallalt sisse osta, aga igal juhul tuleb hinnata, kas konkreetne inimene vajab tingimata hooldekodu kohta või saadakse hakkama ka koduhooldusega,” kirjeldab Tarum tegevuste järjekorda. „Tuleb tunnistada, et paljud omavalitsused ei ole veel osanud koduhoolduse süsteemi sisse seada. Kuigi piirkonniti on olukord erinev, kusjuures Pärnu linn ja maakond paistavad selles osas pigem heas mõttes silma.”

Soovime muuta selgemaks osapoolte vastutust, samas tahame, et väheneks inimeste omaosalus hooldusteenuse eest tasumisel.
Häli Tarum

Häli Tarum on seda meelt, et kui näiteks kahest liitunud vallast ühes maksti varem eakatele mingit hooldustoetust ja teises ei makstud, siis kärpima seda toetust ei hakata ning pigem laiendatakse seda ka teisele vallale, mistõttu ei ole tema kõrvu kuuldused toetuste kärpimisest jõudnud. Küll aga nõustub ta, et praegune hooldusteenuse süsteem ei ole jätkusuutlik, mistõttu küpseb sotsiaalministeeriumis plaan pikaajalise hoolduse põhimõttelisteks muudatusteks, kus muuhulgas määratletakse senisest täpsemalt kõikide osapoolte – riik, omavalitsus, perekond – kohustused ja on võetud selge siht, et eakas inimene elaks võimalikult pikka aega oma kodus.

„Soovime muuta selgemaks osapoolte vastutust, samas tahame, et väheneks inimeste omaosalus hooldusteenuse eest tasumisel. Vähemalt peaks olema selge, kui palju võib inimeselt selle jaoks raha küsida,” selgitab Tarum. „Kõigi nende praeguseks juba paberile pandud muudatuste elluviimiseks on riigieelarvesse vaja juurde 161 miljonit eurot. Kui see ja järgmine aasta mööduvad läbirääkimiste tähe all, siis 2021. aastal võiksid ehk esimesed muudatused jõustuda.”

Ilmselgelt vajaks põhjalikumat kontrolli ka praeguses vormis hooldekodude majandamine ja kuluefektiivsus ning nende lähemate aastate jooksul peaks selguma, kas, kes ja kuidas hakkab sellega tegelema.

PANE TÄHELE

Allikas: Riigi Teataja
Kohalike omavalitsuste tulubaas üha suurem

Kohalike omavalitsuste sissetulekud tulevad maksudest, toetustest, teenustest ja muudest tuludest.

Riigieelarvest eraldatud riiklike maksutulude (tulumaks ja maamaks) ning tasandus- ja toetusfondi ühtne eesmärk on tagada kohalikele omavalitsustele piisavad vahendid, et seaduste alusel iseseisvalt kohalike elu küsimuste üle otsustada.

2018. aastal oli omavalitsuste sissetuleku maht umbes kaks miljardit eurot (kasv võrreldes 2017. aastaga ca 0,24 miljardit eurot).

Maksutulude ja tasandusfondi vahendid, mille kasutamise üle saavad omavalitsused ise otsustada, kasvasid 2018. aastal üle 100 miljoni euro.

2018. aastal tõusis kohalike omavalitsuste tulubaas täiendavalt 30 miljoni euro võrra.

2019. aastal tõstetakse tulubaasi veel 15 miljoni võrra ehk 45 miljoni euroni.

2020. aastal tõuseb tulubaas 10 miljoni võrra ehk kokku 55 miljoni euroni.