Toetusfondiga eraldatavast summast 200,9 miljonit eurot moodustab peamiselt õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukulude ja koolilõuna toetus. Olulisem muudatus võrreldes eelmise aastaga on, et õpetaja tööjõukulude toetust võib kasutada kooliastmel, milleks seda anti ehk gümnaasiumhariduse andmist ei tohi finantseerida põhihariduse toetuse arvelt ja vastupidi. Lisaks on õpetajate tööjõukulude toetus eristatud muudest toetustest.

Seoses toimetulekuraskustes olevate perede vähenemisega kahaneb toimetulekutoetuse maht võrreldes mullusega 4 miljoni võrra 23 miljoni euroni. Sellest 5,6 miljonit eurot jääb reservi, et arvestada kohalike omavalitsuste vajaduste muutusega teisel poolaastal. Mullu maksid kohalikud omavalitsused toimetulekutoetusteks 20,7 miljonit eurot.

Sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamise toetuseks määrab valitsus 3 miljonit eurot. Sellest 0,8 miljonit eurot läheb sotsiaaltoetuste maksmise ning sotsiaalteenuste osutamise korraldamiseks, 2 miljonit eurot puuetega laste hooldajatoetusega seotud kulude katteks ning 0,2 miljonit eurot vajaduspõhise peretoetuse väljamaksmise korraldamise kulude hüvitamiseks.

Sündide ja surmade registreerimise kulusid hüvitab valitsus 17 576 euroga. Saarvaldade ja saarelise osaga valdade täiendav toetus on 415 426 eurot. Antud vahendid on mõeldud tavapärasemast suuremate igapäevaste kulude katteks.

Võrreldes eelmise aastaga on toetusfondi lisandunud vajaduspõhise peretoetuse maksmise hüvitis (2,6 miljonit eurot), keskkonnatasude muutmise kompensatsioon (2,2 miljonit eurot) ja maamaksuvabastuse rakendamise korraldamise toetus (990 000 eurot).