Õmbleja hakkas kangastelgi tootma
Ene Miili silmad säravad nagu noorel tüdrukul, kuigi juustes on juba hõbedat. Ta ei ole tüüpiline ärinaine, nagu neid liigub pealinnas kõrgetel kontsadel ja kallites kostüümides.
Aga ärinaine on ta küll, sest ta otsustas Põlvamaa metsade vahele rajada kangastelgi valmistava tootmisettevõtte.
Põlva linnas FIEna ehk füüsilisest isikust ettevõtjana õmblustööga leiba teeninud naine tahtis eurotoetuste saabudes tegelikult hoopis õmblustöökoja asutada.
PRIA toetustele oli aga nii suur tung, et raha sai enne otsa, kui ta taotluse valmis teha jõudis.
Ent kange naine ei andnud alla. “Olen jonnakas,” naerab ta. Nii läks Ene Miil Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) 50 eduka ettevõtja koolitusele, et uusi teadmisi ammutada.
Kellele õmblustöökoda?
“Sealne mentor Vahur Käärik ütles, et sul on neli poega. Kellele sa seda õmblustöökoda teed? Mõtlesin siis, et mul on kodus kaks puidutislerit – mees ja üks poeg – ja et kangastelgi ei valmista keegi,” räägib käsitööhuviline naine ettevõtte idee sünnist ja lisab kohe: “Ega nii ludinal asi käima läinud, kui mõtlesin.”
Puidupinkide ostuks esitas ta äriplaani ja toetusetaotluse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (EAS), aga sai äraütleva otsuse.
Kui naine asja põhjust küsis, siis öeldi, et tal polnud välismaalt potentsiaalset tellijat. “Panin kõik oma tutvused mängu ja lasksin Saksamaalt saata vajaliku paberi,” muigab ta nüüd, viis aastat hiljem, kui tõepoolest on Saksamaalt esimene tellija.
Teisel katsel õnnestus tal saada 160 000 krooni alustava ettevõtja toetust ja see oligi vanaisa talu järgi nime saanud osaühingu Kämmo stardirahaks. Kui ostetud tööpingid kohale jõudsid, selgus kurb tõsiasi, et hinna sisse ei kuulunud ühtegi lõiketera.
Profiterad on aga kallid, lisaks oli metsade vahel asuvasse tallu vaja vedada tööstusvool. Nii tuli oma säästud kokku kraapida.
“Maksuamet küsis ka pärast, kust ma raha sain,” räägib Ene Miil. “Ütlesin, et korjasin tee äärest pudeleid. Selle projekti jaoks oleks olnud vaja topeltraha, siis poleks pidanud nii palju vaeva nägema.”
Lõpuks sai töökoda valmis, meistrimehed tegid endale talus olnud vanade maatelgede ja raamatutest ka kirikangastelgede ehituse peensusteni selgeks. Esimene tellimus tuli ühelt Tartu koolilt.
Jutt levis suust suhu
Jutt levis suust suhu ja tellimusi saabus, nii et reklaami polnud vaja tehagi. Uusi kangastelgi ei olnud ju keegi aastakümneid tootnud ning vanaemaaegsetel vajab üks või teine osa välja vahetamist. Ka see mure saab Kämmo tislerite poolt murtud, lisaks valmistatakse ka tarvikuid – piiritsaid, käärpuid ja pingutajaid.
Praegu toodetakse nelja tüüpi kangastelgi. Kõige peenemaid mustreid saab kududa kiritelgedel, mille hind algab
10 000 kroonist ja oleneb telgede laiusest ning tallalaudade arvust.
Mida rohkem tallalaudu, seda keerulisemaid mustreid teljed võimaldavad. Muhumaale tehti 32 tallalauaga teljed, nii et kudujal tuleb neil jalgadega talluda nagu pianistil sõrmedega klahvidel. Maateljed võimaldavad kududa lihtsamaid mustreid.
Antoniuse gildis olnud telgede eeskujul valmistatakse ka kogult väiksemaid lauatelgi, mille hinnaks 4000 krooni.
Neil saab kududa nii linikuid, vöösid kui ka kuni kolmveerand meetri laiusi kaltsuvaipu. Väikeste käsitööhuviliste jaoks tehakse aga lastetelgi, millel on võimalik valmistada nii vöösid, linikuid kui ka nukumajja tekke.
Mehed koovad ka isuga
“Kui laatadel telgedega väljas olen, siis on lapsed kudumisest väga huvitatud,” ütleb Ene Miil. “Vahel tuleb ka mehi ligi, kelle kodus olid kangasteljed ja kes on lapsena nende taga kudunud. Koovad siis jupi vaipa ja ütlevad, et väga mõnus oli.”
Juba lapsena telgedel kududa osanud Ene Miil õpetab nüüd ka kohalikele Põlva gümnaasiumi neidudele oma oskusi.
“Läksin ka rahvusliku seeliku kudumist õppima, et seda tüdrukutele õpetada,” räägib Ene Miil sisemise põlemisega. “Noored tahavad ju tänapäeval rahvuslikke asju.”
Tartu rahvaülikool pakkus käsitööettevõtjatele tasuta kursusi ja kaks korda nädalas võtab naine nüüd ülikoolilinna sõidu ette. Eesti Rahva Muuseumis käis ta ka vanu seelikumustreid otsimas, kuid Põlva kihelkonna oma ei leidnud.
Leidis aga isa kodukoha ehk Kanepi kihelkonna julgetes sinistes, punastes, rohelistes ja lillades toonides seelikumustri. Lõngad on juba värvitud ja varsti läheb seelikukudumiseks.
Kangasteljed
- Valmistatakse nelja tüüpi telgi (kirikangas-, maa-, laua- ja lastetelgi) ning kudumise lisatarvikuid.
- Kämmo teljed on saanud Põlvamaa “Rohelisema märgi”, kuna need on valmistatud kohalikust kase- või männipuidust, viimistletud ja lihvitud käsitsi, ei sisalda mürgiseid aineid ning lõppviimistluseks kasutatakse vee baasil valmistatud peitse ja lakke.
- Lasteteljed maksavad 1500, lauateljed 4000 krooni.
