Osa puidutööstusest muutub tasapisi biomajanduseks
Loomulikult ei minda mööda ka viimastel kuudel rohke avaliku poleemika osaliseks saanud suure ja moodsa puidurafineerimise tehase rajamise võimalikkusest Emajõe äärde.
Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra märgib, et nii palju metsateemalisi arvamusi pole Eesti ühiskonnas varem kunagi olnud. Avalik huvi on tõusnud tohutuks.
"Kui ma viis-kuus aastat tagasi üritasin mõnele meediaväljaandele metsandusest rääkida, siis ei võetud kusagil jutule. Nüüd tuleb iga päev arvamusi igast uksest ja aknast," kirjeldab Vakra olukorda. "Inimesed tulevad juba tänavatelegi. Kuigi võin väita, et ühiskond on metsateemadel praegu natuke üle reageerinud. Faktidele enam väga tähelepanu ei pöörata. Mida jaburamalt sa täna fakte kasutad või keerulisemalt mõnda lihtsalt asja seletad, seda populaarsem sa lõppeks oled."
Rainer Vakra, kes nimetab ennast suureks puidutööstuse ja puidust toodete fänniks, märgib, et kõik me oleme poole Eestimaa metsa võrdsed omanikud ja kõikidel on selles osas ka õigus kaasa rääkida.
"Peame kaitsma mõttelaadi, et metsatööstus ja mestade majandamine on vajalik," ütleb Vakra välja oma seisukoha.
Riigikogu majanduskomisjoni esimees Aivar Kokk on seda meelt, et puidutööstuse sektor on Eesti majanduses üks eesrindlikumaid ja arenemisvõimelisemaid.
"Valitsejatel on ülesanne luua eeldused ettevõtluse arenemiseks. Luua ettevõtetele reeglid, kuidas tegusteda ja mitte neid ülemäära segada," ütleb Kokk.
EMPLi juhatuse esimees Marek Kase märgib, et sektor on viimase paarfikümne aasta jooksul läbinud tormilise arengu kiirtee. See on valdkond, mis põhineb taastuva loodusvara väärindamisel ja võimaldab maarahval teenida keskmisest kõrgemat palka, kinnitab ta.
"Puidutööstusest on välja kasvanud tootmisharu, mida nimetatakse biomajanduseks, selle arendamiseks on tehtud tohutult investeeringuid," räägib Kase. "Arusaadavalt on mets Eesti inimestele väga südamelähedane teema, aga edasiviivad arutelud saavad põhineda siiski vaid faktidel."
Tema hinnangul peaks ühiskonnas kokku leppima mitme inimpõlve kaugusele ette vaatava metsamajanduse visiooni, pidevad kiired muudatused ja poliitilised tõmbetuuled arengut ei taga.
Ka EMPLi tegevjuht Henrik Välja sõnul on avalikkuse huvi metsanduses toimuva vastu erakordselt suur, ent paljudki arvamused põhinevad suuresti hirmudel ja tekivad adekvaatse info puudumise tõttu. Selles suhtes jätab ka EMPLi kommunikatsioon soovida, tunnistab Välja.
"Numbrite osas on segadus päris suur," tõdeb ta. "Näiteks kas just on õige võrrelda juurdekasvu ja raimahtu. Aasta lõikes ei näita see kuigi palju. Me teame, ja see on kõige olulisem, et Eestis pole kunagi raiutud üle juurdekasvu."
Välja hinnangul on puidutööstus Eesti majanduse alustala ja selle hea käekäigu eest peame kindlasti head seisma.
