Päästeameti juhtkond kinnitas samas, et riigikomandode päästjate arv ümberkorralduste tõttu ei muutu. Suletavate komandode ametikohad paigutatakse ümber teistesse komandodesse.

Ümberkorraldustega väheneb riiklike komandode arv üheksa võrra, neid saab olema senise 81 asemel 72. Päästjate arv suureneb 47 komandos, väheneb 18 ning jääb samale tasemele seitsmes komandos.

Samas tõuseb aastaringselt minimaalse elupäästevõimekusega ehk vähemalt kolmeliikmeliste komandode arv praeguselt 41 komandolt 66-le ning neist omakorda vähemalt neljaliikmelise valvega päästekomandode arv tõuseb seniselt 26 komandolt 53-le.

Elupäästevõimekuse tagamiseks on vaja vähemalt kolmeliikmelist komandot, väiksema meeskonna puhul ei saa päästjad ohutuskaalutlustel põlevasse hoonesse siseneda.

Päästeameti päästetööde osakonna juhataja Kuno Tammearu sõnas, et ümberkorralduste tulemusena katavad esmase päästevõimekusega komandod 93 protsenti Eesti elanikkonnast. Praegu on see näitaja 84 protsenti. Tammearu sõnul suureneb elupäästevõimekusega komandode tööpiirkonnas elavate inimeste arv praegusega võrreldes 121.000 inimese võrra.

Päästeaemti juhtkond põhjendas ümberkorraldusi vajadusega tagada jätkusuutlik areng olukorras, kus eelarve on ameti peadirektor Kalev Timbergi sõnul vähenenud viiendiku võrra. Timberg lisas, et tõenäoliselt lähiaastatel päästeala rahastamine ei tõuse.

Alguses kaalus päästeamet ka Narva-Jõesuu, Koeru ja Värska komando sulgemist, ent nendest mõtetest loobuti.

Sulgemisele minevate päästekomandode nimekiri jõudis ajakirjanduse vahendusel avalikkuse ette juba eelmise aasta lõpus, kuid seni ametlikku otsust komandode sulgemise kohta ei olnud.