PÄEVAPILT: Ümarmudil - tulnukliik meie vetes

Seni suurim ümarmudil Eesti vetest püüti mullu Pärnu lahest, Liivi lahes saadi esimene selle liigi esindaja kätte 1992. aastal. Kalauurijate kätte sattus ümarmudil Läänemerest esmakordselt Gdanski lahest 1990. aastal. Pildil olev isend on püütud Suur-Katla lahe rannikumerest kastmõrraga.

Kala pärineb Kaspia ja Musta mere piirkonnast ning on Läänemerre tulnud võõrliigina laevade ballastvetega. Nagu ikka võõrliikidega, kujutab ta ohtu kohalikele kaladele, toitudes teiste kalade marjast ja maimudest ning arvatavalt sööb ära lesta ja emakala toidu.

Liik paljuneb kiiresti, pea 5-6 korda aastas ja marjatera koorumisprotsent olevat väga hea, väidavad kalauurijad. Kasvab kuni 30 cm pikkuseks.

Tõenäoliselt seab ümarmudil end peagi sisse ka meie mageveekogudes. Arvatakse isegi seda, et temast võib tulevikus saada asendaja kahanevatele räime- ja kiluvarudele.

Agressiivse kalana tõrjub ta välja kohalikke liike. Kaluritel on tõsine kartus, et lisaks kormoranile võib ka ümarmudil väljapüüke ebasoovitavalt mõjutada.

Selle võõrkalaliigi vallutusretke pole võimalik inimese käega mitte kuidagi pidurdada, loota saab vaid looduslike vaenlaste peale (nagu kormoranidele merikotkas).

Samas on liigi noorjärgud heaks toiduks ahvenatele, mis soodustab arvatavalt ahvenavarude taastumist.