Tõepoolest oli pidupäeva hommikul ilm prognoosi kohaselt karmivõitu: Harkus –16º. Et tuul puhus keskmiselt 3,2 m/s, puhanguti aga 6,8 m/s, siis oleks väljas viibijail tulnud taluda üle tunni –23kraadilist külmatunnet.

Marssida ja pilli puhuda sai seega vaid katuse all – õhtusel, kõige vaadatavamal paraadil, mis toimub alati, sõltumata ilmast.

Rahvas nentis: hea, et sel aastal ei langenud iseseisvuspäev ja madisepäev kokku kelmika vastlapäevaga.

Madisepäevast veel niipalju, et riigi sünnipäev ei ole õnneks too madisepäev, mil lahingu kaotus pea täpselt 800 aasta eest (koos tollase kaitseväe ülemjuhataja Lembitu langemisega) viis meid pikka orjapõlve.

Nimelt on rahvakalendris kaks madisepäeva: üks 24. veebruaril apostel Mattiase, teine 21. septembril apostel Matteuse auks. Vaat too viimane saigi eestlaste kaotuspäevaks.
PENTSIK VABARIIGI AASTAPÄEVA TÄHISTAMINE 40 AASTAT TAGASI
Eesti geofüüsik, neljal korral Antarktikas talvitunud Vello Park, tähistas 24. veebruaril 1978 jäisel mandril Mirnõi polaarjaamas oma tillukeses pugerikus väikest viisi vabariigi aastapäeva.


Ootamatult astusid sisse jaama ülem partorgiga. Kuuldes peokese põhjusest, marssisid juhid välja ning saabusid varsti tagasi konservide, viina ning muu parema kraamiga.


See oli vist esimene ja viimane kord, et sügaval stagnaajal tähistas kogu Nõukogude asula Eesti jaoks tähtsat päeva.


Vahel on kasulik, kui ülemuste ajalooteadmised on puudulikud.