Palverännuteel on võimalik tutvuda meie rahva ajalooga
Puhkus on aeg, mil inimesed aja maha võtavad ning püüavad leida uusi ja huvitavaid tegevusi ning koguda meeldejäävaid mälestusi. Üks eriline viis enda vaba aja sisustamiseks on palverännutee punktide külastamine.
Palverännutee on kultuuriliste vahepeatustega tee Piritalt Vana-Vastseliina. Tee rajamine sai alguse Pirita kloostri sõprade algatusel. Mõte tekkis 2012. aastal, mil Lagle Parek esmase idee välja käis. Tee koostamise ja kujundamisega on sellest alates tegeletud, ent päriselt valmis palverännutee ei ole.
„Palverännutee Piritalt Vana-Vastseliina pole valmis ja vahel tekkib tunne, et ta ei saagi valmis. Oleme seadnud eesmärgi palverändu siduda ka meie rahva ajalooga, sellest ka teekonna keerulisus. Aga teekonna rajamine ja mõtestamine on olnud ääretult loominguline ja väga hariv. Pidevalt kohapeal rahvaga suheldes ja samas lugedes lõputul hulgal kodu-uurimuslikke raamatuid, kasvab lugupidamine meie rahva vastu. Tööd aga on veel palju,“ kirjeldab Parek palverännutee loomise protsessi.
Palverännutee koostamisel on püütud lähtuda sellest, et teekond pakuks puhkuse ja palvepaiku uskujale, ent annaks ühtaegu võimaluse õppida tundma lugusid, mis räägivad palverännuteed ääristavate paikade aegadest. „Loodan, et õpetajad leiavad võimalusi lastega seal kohati sammuda, et oma kodu ümbruse seost ajalooga tajuda. Lõputult huvitavad on ju talude saatused, tööstuse arengud, võtame klaasivabrikute jada piki Põltsamaa jõge. Metsavendade traagiline saatus ja meie rahva vaprus selle juures,“ toob Lagle Parek välja teekonna väärtuseid.
Palverännuteed võib läbida osade kaupa, valida välja need teelõigus või paigad, mis parasjagu huvi pakuvad. „Aga ega see tee polegi mõeldud ainult sportlikuks sammumiseks, seda võib läbida tükati, vaadata neid kohti, mis tunduvad just sulle olulised,“ ütleb Parek. Samas on ka neid inimesi, kes tõepoolest terve tee läbi rändavad. „Otsast lõpuni läbisid tee hiljuti kaks daami Eesti Rahva Muuseumist,“ toob Parek välja.
Lagle Parek nimetab kõige rohkem südames olevate peatuspaikadena Ihasalu risti ning Puutli kirikut. Parek ütleb, et Puutli kirik oli palverännu rajamise alguses üks mõjusamaid kohti. Kirik valmis 1935. aastal ning jumalateenistused toimusid regulaarselt 1940. aastani. Algselt oli puukirik olnud laastukatusega ja seest rikkalikult kaunistatud. Tänaseks on kirik küll kehvas seisus, kuid viimane matus toimus veel 2013. aastal.
Ihasalu rist on kuue meetri kõrgune. Risti juurde on paigutatud ka palvepink. Selles peatuspaigas on ränduritel võimalik ööbida, selleks otstarbeks on korda tehtud kena majake. Isa Vello Salo õnnistas 7. oktoobril 2014. aastal Ihasalu risti.
„See paik on eriline. 1376. aastal viskas tormine meri siin kaldale kolm rootslasest kalurit. Siin aga olid ees rühm paganaid. Need võtsid kalurid kinni, sidusid neile külge kivid ja viskasid merre. Rootsis oli aga sel ajal väga populaarne Birgitta. Kalurid hüüdsid appi ema Birgittat ja oh imet, meri viskas mehed välja kaldale. Asi tundus kahtlane ja paganad lahkusid. Rootslased istusid paati ja jälle kutsusid ema Birgittat appi ning laine viiski paadi välja merele. Rootslased kandsid loo ette Vadstenas ja see ime pandi kirja Birgitta imede ritta ning juba 7. oktoobril 1391 kuulutas paavst Birgitta pühakuks,“ tutvustab Lagle Parek paiga tausta.
Rändajatel on võimalus teekonna jooksul valida ka erinevate variantide vahel. Paljudes kohtades jääb teelise otsustada, kas jätkate üht või teist rada pidi. Teatud maa läbimise järel jõuavad põhitee ja alternatiivtee jälle samasse punkti kokku. „ Alternatiivteed on loomulik osa meie eesmärgist, inimesel peab olema keerulistes kohtades valikuvõimalus ja ka huvid on erinevad,“ põhjendab Parek.
Palverännuteel rändajatele on abiks loodud ka kaardirakendus. Selle abil on võimalik vaadata teekonna kulgu ning peatuspunktide asukohta. Nii saab valida välja just need osad või paigad, kuhu rännata soovitakse.
