Pane tõrud taskusse ja tule Kunda Hiiemäe päevale


Pane tõrud taskusse ja tule Kunda Hiiemäe päevale
www.maavald.ee---

Pühapäeval oodatakse hiiesõpru Kunda Hiiemäe päevale, kus toimub palvus, tutvutakse hiiega, istutatakse tõrusid, kuulatakse loenguid, avatakse looduslike pühapaikade fotonäitus ja esitatakse rahvamuusikat.

Hiiemäe päeva korraldavad Kunda Linnavalitsus, Tartu Ülikool,
Muinsuskaitseamet ja Maavalla koda. Sündmusega soovivad korraldajad
kaasa aidata sajandite jooksul räsida saanud pühapaiga loodusliku ilme
taastumisele, vaimse pärandi tugevnemisele ja elukeskkonna paranemisele.

Päev algab palvusega, kus inimeste tehtud kurja eest Hiiemäelt vabandust
palutakse ning maajumalatelt hiitele ja põlisrahvastele tuge nõutatakse.
Palvusel osalejatel palutakse end esivanemate kombel eelmisel päeval
saunas või mujal puhtaks pesta ja hiiemäele puhtad heledad rõivad selga
panna.

Palvuse järel pakutakse putru, tutvustatakse hiiemäge ja poetatakse
hiiemetsa taastamiseks mulda tõrusid. Sellega seoses paluvad koraldajad
Kundasse tulijail kodukohast tammetõrud kaasa võtta. Kui tõrud
korjatakse pühapaigast, on kohane sel puhul vastutasuks puule and jätta.
Anniks sobivad looduslikust kiust lõngad ja paelad, mis seotakse lõdvalt
oksa või tüve külge.

Hiiemäe päeva teine osa toimub Kunda Tsemendimuuseumis. Ahto Kaasik ja
Marge Konsa Tartu Ülikoolist kõnelevad Eesti ja Kunda-kandi
pühapaikadest ja nendega seotud tavadest ning Kunda Hiiemäe
kivikalmetest. Esinevad Kunda muusikakooli õpilased, lõõtspilli mängib
Meelis Ots.

Avatav näitus “Maavalla hiied” on väike teejuht oma sügavamate juurte
juurde. Välja pandud fotod ja allkirjad tutvustavad hiisi ja teisi
ajaloolisi looduslikke pühapaiku, nendega seotud pärimust, tavasid ja
pühapaikade hoidmisega seotud muresid.

Kunda Hiiemägi on üks Virumaa võimsamatest pühapaikadest. Enam kui
kilomeetripikkusel kõrgendikul asuvaid kivikalmeid hakati rajama juba
vähemalt 2500 aastat tagasi. Surnute põletamist ja matmist hiiemäele
mäletab ka rahvapärimus. Hiiemäel on toimunud maausulised palvused ja
seal on end ravimas käidud.

Ilmselt 18. või 19. sajandil hävitas Kunda mõis hiiemetsa ja hakkas
pühapaika põllumajanduslikult kasutama. Nõukogude ajal hävis viiendik
Hiiemäest kruusa kaevandamisel. Praegu on pühapaiga looduslik
taimekooslus taastumas.

Ernesaks