Tegelikkuses aitavad nad reguleerida erinevate loomaliikide asurkonna suurust, vahendab portaal Novaator. "Sõltuvalt liigikooslusest võivad nad moodustada enamiku selle biomassist ja kuni 80 protsenti toitumisahela võrgustiku lülidest," selgitas bioloog, tuues paralleeli enamasti varju jäävate nukumeistritega. Samas võib olla parasiitide päästmiseks ka praktilisem ja inimlikum põhjus.

"Kui meil on korraga palju parasiidiliike, siis aitab see vältida neist ühe muutumist dominantseks," sõnas Carlson. Mida tühjem on nende täidetav ökoloogiline nišš, seda kergemalt saavad selle üle võtta mujalt pärinevad, potentsiaalselt inimestele ohtlikumad parasiidid.

Looma- ja putukate asurkondade suurust piiravate olendite kadumine võib soodustada teatud haiguste levikut. Inimestega kokku puutuda võivaid haigusvektoreid leidub rohkem. "Seega, parasiite võib pidada küll hirmutavaks, jäledaks ja veidraks, kuid kirjanduses domineerib vaatenurk, et asjade praegune seis on inimestele ohutum ja parem," lisas bioloog.