Pärast põlengut saabub veearve
Jaanuarist hakkas AS Põlva Vesi kohaliku päästeameti meestelt küsima aruannet, millistel tulekahjudel pritsimehed on käinud ja kui palju nad kusagil vett on kulutanud.
“Hakkasime Põlva Veele aruandeid esitama, kus vallas oleme tulekahjul käinud,” tunnistab Lõuna-Eesti Päästekeskuse Põlva- ja Võrumaa päästeosakonna juhataja Peeter Tigas.
Kui Põlvast sõidab välja tuletõrje paakauto, on selles 16 tonni vett, kui väike auto, siis kolm tonni.
Esimesena said veearve Kõlleste ja Veriora vald.
Kuhu me jõudnud oleme?
“Kuhu me jõudnud oleme?” küsib Kõlleste vallavanem Andrus Seeme. Vallavanema sõnul on absurdne, kui pärast nende territooriumil puhkenud tulekahju saadetakse vallamajja kustutamisel kulunud vee kohta arve.
Vallavanem Seeme saatis arve Põlva Veele tagasi.
Veriora vallas läks põlema juurviljahoidla. Pärast selle kustutamist saabus ka nende vallamajja veearve. Nördinud Veriora vallavanem Enel Liin päris veefirmalt, miks nad arve neile saatsid.
“Tulekahju oli teie territooriumil,” oli vastus.
“Miks te ettevõttele ei saatnud?” päris vallavanem edasi, mõeldes juurviljahoidla omanikku.
Vallavanem sai suhtlusest Põlva Veega nii aru, et tundus kohatu arvet saata mahapõlenud hoone omanikule.
“Kas siis vähem kohatu oli saata arve omavalitsusele?” imestab vallavanem edasi. Ta leiab, et sel juhul oleks targem juba ise vett koguda ja kustutusvahendid muretseda, kui et maksta riigile tulumaksu, millest peetakse ka päästeametit üleval.
Vallavanemad mõtlevad hirmuga peagi ees seisvatele metsa- ja rabapõlengutele, mis sama loogika järgi võivad omavalitsustele väga suuri veearveid kaasa tuua.
“Kui sa nüüd meie valda tulekahjule sõidad, siis mina saadan sulle arve meie teed mööda sõitmise eest,” viib Veriora vallavanem asja absurdini.
Põlvamaa päästeosakonna juhataja Peeter Tigase sõnul on tõesti absurdne, kui omanik pärast kustutustöö lõppu veearve saab. Samas kinnitab ta, et asjad sinnapoole vaikselt liiguvad.
“Mismoodi see asi kujuneb, ma ei tea,” tunnistab päästjate juht.
Rahapuuduses ägav päästeamet loeb iga senti. Anonüümsust paluv päästeametnik kinnitab, et kuigi vett võiks ka tiikidest ja järvedest võtta, on seda soodsam Põlvas teha. “Põlva Vees on võimalik saada kätte survevesi,” selgitab ta. “Kümme kanti lastakse paari minutiga täis. Kui sa aga kusagilt järvest võtad, siis mootor kogu aeg käib, kulub kütus ja aeg.”
Põlva linnale kuuluva ASi Põlva Vesi juhataja Olev Elmik on napisõnaline.
“See, kes ja kellele peab maksma, on vaja selgeks rääkida,” tõdeb Elmik, kelle arvates pole normaalne, kui mõni äriettevõte, olgu või omavalitsusele kuuluv, peab kinni maksma teiste omavalitsuse territooriumil asuvate hoonete kustutamisel kasutatud vee arved.
“Ma tahan selgeks saada, kuidas asjad peavad käima,” kordab Elmik. “Et meie omavaheline koostöö sujuks normaalselt.”
Täna arutab olukorda Põlvamaa omavalitsuste liit.
Küsimus jääb õhku
Päästeameti pressiesindaja Marek Simulman selgitas Maalehele, et päästeteenistusele on kustutusvesi igal pool, igal ajal ja igas kohas tasuta.
“Siiski, tulenevalt veeseadusest on veefirmal õigus kohalikule omavalitsusele tarbitud vee eest arveid esitada,” märkis ta. “Kas, ning kui jah, siis kuidas seda esitada, kommenteerida ei oska, see on omavalitsuste ja veemüüjate kokkuleppe küsimus.”
