Majalähedasel karjamaal on Mikkeni lambatalus 26 noort utte, jäärad ja vanemad uted elavad pisut kaugemal. Noori uttesid valvab karjakaitsekoer, kuuekuune tööliinist pärit pürenee mastif Saara.

„Eile ei saanud tema asjast eriti midagi aru, see oli tal esimene kogemus šaakalitega,“ rääkis perenaine ja selgitas, et karja kaitsmise õpib koer selgeks umbes kahe aasta jooksul, praegu on ta selleks veel liiga noor. Kuid elab siiski koos lammastega karjamaal.

Šaakaleid on Pärnumaal Varbla vallas nähtud-kuuldud juba paar aastat – nii päise päeva ajal ja õhtuhämaruses kui maanteel ja lambakarjamaadel.

Kristel Kuusiku sõnul on Mikkeni lambatalu lähistel varem ulgumist kuulda olnud üks kord, kuid see polnud eilse „kontserdiga“ võrreldes midagi.

„Meil lambaid murtud ei ole, küll aga siin üsna lähedal ühel teisel lambakasvatajal võeti maha tiine utt,“ sõnas Kuusik. Kas murdjaid oli toona üks või terve kari, seda inimesed öelda ei oska, nemad nägid vaid tapatöö tulemust.

Kristel Kuusiku sõnul neil muud teha pole, kui püüda oma lambaid kaitsta ja jahimeestele loota. „Lambakasvatus on riskantne tegevusala, pead arvestama, et on hundid ja nüüd siis ka šaakalid. Plaan on meil selline, et igal karjamaal on kaitsekoer, aga see võtab ju aega – ei saa kohe kolme koera korraga muretseda ja päevapealt tööle panna.“

Keskkonnaagentuuri ulukiseire aruande järgi langes šaakalite ohvriks mullu 108 rannikualal karjatatavat lammast. Kuna šaakalite arvukus on Eestis kiiresti kasvanud, soovitasid ulukiseirespetsialistid ja jahimehed intensiivistada nende küttimist ning jahiaega pikendada. 18. augustil jõustunud jahieeskirja muudatuse kohaselt võib šaakalile pidada peibutus- või varitsus- või hiilimis- või ajujahti piirdelippe kasutades 1. septembrist jahiaasta ehk veebruari lõpuni ning jahti jahikoeraga 1. novembrist jahiaasta lõpuni.

Möödunud jahihooajal kütiti Eestis 32 šaakalit.