Peagi selgub, kuhu kerkivad uued tervisekeskused


PERH X-korpus
Põhja-Eesti RegionaalhaiglasFoto: Andres Putting

Kevadeks on selge, kellel on lootust tervisekeskuste rajamiseks ette nähtud 80 miljonist osake endale saada.

Euromiljoneid noolivad nii perearstid, kes mitme valla peale ühise keskuse tahaksid rajada, kui maakonnahaiglad, kes sooviksid kunagised polikliinikud taastada.

Kui suurhaiglate kontsernistumiseks on Brüsselist tulemas 40 miljonit eurot, siis peagi üle maa kerkima hakkavate tervisekeskuste tarvis poole suurem summa ehk 80 miljonit.

„Rakendusmäärus läbib ministeeriumisisese kooskõlastusringi ning seejärel saab seda aasta alguses tutvustada avalikkusele,“ ütles tervisekeskuste rajamisega tegelev sotsiaalministeeriumi projektijuht Rain Sepping. Kui kõik plaani järgi kulgeb, kuulutatakse taotlusvoor välja kas tuleva aasta esimeses või teises kvartalis.

„Taotleja on seda edukam, kui ta suudab pakkuda esmatasandi tervisekeskuses inimestele mitmekesiseid teenuseid võimalikult kompaktselt ning tagada sagedasemate terviseprobleemide lahendamise kättesaadaval ja kvaliteetsel kujul võimalikult suurele hulgale patsientidele,“ tõdeb Sepping.

Aasta lõpus tehti Eestimaale veelkord ring peale

„Eesmärgiks on kaardistada kohad, kus võiksid rahvastiku prognoose arvestades asetseda tulevased tervisekeskused,“ seletas Sepping. Samas jättis ta vastamata küsimusele, mitu tervisekeskust Eestisse praeguse seisuga tuleb.

Seotud lood:

Rapla haigla arvates peaks tervisekeskus polikliiniku kombel haigla juures asuma. „Isegi mitte külje alla vaid lausa küljes,“ täpsustab haiglajuht AivarTooming.

„Haiged ei pea siis läbi vihma ja lume üle õue käima. Väikestes maakonnakesksustes on see ainumõistlik variant.“

Narva haigla juhi Olev Sillandi sõnul võib nende polikliinikut vabalt perearstikeskusega võrrelda.

„Haiglal on olemas diagnostikabaas ja füsioteraapia. Mida ei ole: perearstidel ei ole koduõde ja ämmaemandat, mis on tervisekeskuse nõuetega määratletud.“

„Kõik tahaks, et tema külasse tohter alles jääks ja tal ka kuskil soe tuba kurku vaadata ja pulssi katsuda oleks," tunnistab Rakvere haigla juht Ain Suurkaev. Enamik maakonnahaiglatest loodab tervisekeskuste rajamiseks jagatavast rahast osakese endale saada.