Peaminister tuleb trahvi saanud aasta põllumehele appi

 (35)
Peaminister tuleb trahvi saanud aasta põllumehele appi
Trahviga seotud probleem tuli ilmsiks läinud reedel, kui peaminister Andrus Ansip (vasakul) külastas aasta põllumehe tiitliga pärjatud Avo Samarüütli majapidamist.Foto: Raivo Tasso

Avo Samarüütli farmi väisanud peaminister Andrus Ansipile tuli üllatusena, et päev varem oli keskkonna-amet mullu aasta põllumeheks valitud Samarüütlit õnnistanud hiigelsuure trahvinõudega.

Avo Samarüütel jalutas talle külla tulnud Andrus Ansipi kõrval mõru ilmega, taskus nõue maksta trahvi 40 774 eurot ja 10 senti.

See summa nõutakse OÜ-lt Männiku Piim 2011. aasta 9 kuu ja 2012. aasta 6 kuu jooksul saasteainete välisõhku viimise eest selleks luba omamata. Summa on arvestatud 20kordse koefitsiendiga.

“See tuli kõigile üllatusena,” tõdeb Samarüütel.

Peaminister tunneb huvi

Üllatus on ka see, et pärast visiiti aasta põllumehe juurde saatis peaministri büroo Tartumaa Põllumeeste Liidule järelepärimise, kus sooviti tutvuda kõigi nõudega seotud dokumentidega.

Liidu juhatuse esimees Jaan Sõrra näeb asja nii: “See seadus oma kahekümnekordse keskkonnatasu nõudega ei ole proportsionaalne ja seda tunnistas Andrus Ansip ka. Nüüd hakkame taotlema, et kompleksloanõue võetaks Eesti piimakarjakasvatajatelt maha.”

Sõrra rõhutab, et teistes Euroopa riikides, näiteks Taanis, nõutakse seda ainult sea- või linnufarmidelt, mitte aga veisefarmidelt. Eestis peavad aga luba taotlema ka põllumehed, kel on laudas üle 300 lüpsilehma. Just selle loa taotlemisega jäi Samarüütel hiljaks – 300 lehma oli juba laudas, aga luba veel polnud.

Seotud lood:

Samas ei saa öelda, et mees poleks pingutusi teinud. “Kui meie lehmade arv hakkas lähenema kolmesajale, hakkasin vaikselt dokumente kokku ajama, töö tegijaks võtsin selle ala asjatundja Kalle Liivi,” selgitab Samarüütel.

Trahv tuli hiljem kui luba

OÜ Männiku Piim viis taotluse Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni kontorisse eelmise aasta 29. detsembril ja keskkonnakompleksluba väljastati 30. mail 2012.

Aga juba 2011. aasta 30. novembril oli Männiku Piima keskkonnaalast tegevust kontrollitud ning koostatud protokoll.

Keskkonnainspektsiooni Lõuna regiooni tehtud protokollis nr 1020047 polnud siiski ühtegi ettekirjutust ega märkust, küll oli aktis kirjas, et kompleksloa taotlemine on lõppjärgus. “Aktis oli märkuste koht tühi, järelkontrolli vajadust polnud ja mingit ettekirjutust ei järgnenud,” räägib Samarüütel.

Põllumehe sõnul on äärmiselt ebaõiglane, et nüüd virutati tohutu trahvisumma ettehoiatamata ja isegi selle aja eest, kui ettevõttel on luba juba olemas. Ka lubab seadus neid dokumente menetleda 120 päeva, aga menetleti 152 päeva ning üle läinud aja eest nõutakse veel trahvi.

“Uskumatu, kuidas ametnikud selliseid suuri numbreid otsekui kirvega löövad!” on Samarüütel solvunud.

Ta lisab, et Männiku Piim ei hiili maksudest kõrvale, samas ebaõiglaselt sisse nõutud summasid nad ka maksta ei taha.

Solvumist tunneb ka Jaan Sõrra: “Kas ametnike asi on ainult karistada, vedada näpuga järge või ikkagi natuke neid taotlejaid abistada?” kritiseerib ta. “Oleks kas või pool aastat enne meeldetuletus tulnud, et nüüd tulevad trahvid, oleks Männiku Piim kindlasti kiirendanud dokumentide vormistamist.”

See, et veisekasvatajad, kelle kari ületab 300 lüpsilehma, peavad muretsema kompleksloa, mis hõlmab nii jäätme-, veekaitse- kui ka välisõhu kaitse seadust, on Eesti keskkonnaministeerium algatus aastast 2001.

Veisekasvatus lisati euronõuetesse Taani ekspertide soovitusel, keskkonnaluba hakati enam kui 300 lehmaga farmidelt Eestis nõudma alates 1. novembrist 2007. Tootjatele tähendas see olulisi väljaminekuid. “Meil on suur kari, kui uut lauta ehitasime, läks luba maksma
50 000 krooni ringis,” kinnitab Kõljala POÜ juhataja Tõnu Post.

Taotluse koostamine sisaldab analüüse, arvestusi, tabeleid jms, kokku tuleb koguda vähemalt 150-leheküljeline dokumendipakk, mistõttu see töö tellitakse.

Sobivaid firmasid on Eestis aga vähe ning taotluse valmimine võibki pikaks venida. “Kõigile on teada, et Samarüütli farmis on kõik korras, ja mingi paberitüki eest väänatakse talle selline trahv!” on Post nördinud.

Nõue, et Eestis peavad erinevalt Euroopast keskkonna kompleksloa taotlema ka veisefarmid, raskendab Posti sõnul lisaks Eesti põllumeeste konkureerimistingimusi. “Toetused on meil nagunii väiksemad, samas nõutakse meilt suuremaid kulutusi,” toob ta välja.

Tõesti tuleks luba kaotada

Loe veel

Põllumajandusministeeriumi põllumajanduskeskkonna büroo juhataja Katrin Rannik on kompleksloa osas tootjatega sama meelt – veisekasvatusega tegelevatele ettevõtetele ei peaks kompleksloa nõue sellises mahus rakenduma, sest seda ELi direktiivid ei nõua.

“Oleme teinud keskkonnaministeeriumile ettepaneku kaaluda võimalust mitte kohaldada veisekasvatusega tegelevatele käitistele parima võimaliku tehnika nõuet või vähemalt kohaldada seda leebematel tingimustel,” kirjutab Rannik Maalehele.

Põllumajandusministeerium on seisukohal, et peamine keskkonnaoht, mis kaasneb intensiivse linnu- ja seakasvatusega, on seotud sõnniku laotamiseks vajaliku maa vähesusega.

Erinevalt suurtest linnu- ja seakasvatustest on veiste pidamine ilma vastava maaressursita mõeldamatu ja seetõttu ei ole tegu suure keskkonnaohuga tegevusega.

---------

KOMMENTAAR

Keskkonnaameti keskkonnakorralduse peaspetsialist Peep Jürmann:

Keskkonnakompleksloa kohustuslikkuse nõue tuleneb Riigikogu 10.10.2001 vastu võetud seadusest "Saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seadus" (edaspidi SKVKS). SKVKS § 7 lg 4 sätestab alltegevusvaldkonnad ja künnisväärtused, millest alates on kompleksluba vaja.

Seadus võeti vastu 10.10.2001 ning jõustus 01.05.2002, §-d 37 ja 38 jõustusid 01.01.2003. a.

Kui ettevõte plaanib tootmist suurendada või alustada tootmisega ja ületab sellega SKVKS-s sätestatud künnisväärtusi (300 lehma), tuleb taotleda keskkonnakompleksluba. Kui ettevõttel on tegutsemiseks veeseaduse, jäätmeseaduse ja välisõhu kaitse seaduse kohased load ja kompleksloa taotluse menetlemise ajal jõuab kätte eelnimetatud loa kehtivuse lõpptähtaeg, pikendab loa andja loa kehtivust perioodi võrra, mis on eeldatavalt vajalik kompleksloa andmise menetluse lõpetamiseks.
Loa andja otsustab kompleksloa andmise 120 kalendripäeva jooksul, alates taotluse menetlusse võtmisest. Kui otsuse tegemiseks kulub kauem aega põhjusel, et kompleksluba taotletakse suure või tehniliselt keeruka käitise jaoks, võib loa andja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega pikendada, kuid mitte rohkem kui ühe aasta võrra taotluse menetlusse võtmisest arvates. Tähtaja pikendamine, selle põhjus ja otsuse tegemise kavandatav tähtaeg tehakse kompleksloa taotlejale teatavaks.

Loa menetlemiseks kuluv aeg sõltub taotluste kvaliteedist ja käitiste keerukusest. Hind kompleksloa esmataotluse menetlemise eest on sätestatud riigilõivuseaduses ja selle määr on 639,11 eurot.

Üldjuhul ei ole seaduses sätestatud tähtaegu ületatud. Tehniliselt keeruka käitise jaoks on tähtaega pikendatud. Kuid õigusaktid ei näe ette võimalust protseduure lihtsustada.

Aadressilt www.ippc.envir.ee on võimalik saada täielik ülevaade kogu reguleerimisalasse kuuluvate käitiste komplekslubade taotlemise ja andmisega seotud asjaoludest.

Lisan, et Männiku Piima taotluse menetlusse võtmisest kuni loa andmiseni kulus 134 päeva. Selles 7 päeva oodati ettevõttelt täiendavat infot. Seega oli kogu tegelik menetlusaeg 127 päeva. Seega on teisipäevases Postimehe loos 5 kuud meie ajakulu ilmne liialdus.