Peipsimaa külastuskeskus avab uksed
“Siiani jäi turistide bussidest ainult suitsuving maha, nüüd hakkab neilt ka raha külla jääma,” usub homme Kolkjas avatava Peipsimaa külastuskeskuse rajamise eestvedaja Aime Güsson, MTÜ Piiri Peal juhataja.
Tõsi, Kolkjas on ka kala- ja sibularestoran, kuid söögikohast üksi jääb väheks, et rahva ja valla rahakott kosuks. Teadupärast paiknes aga just Peipsiääre vald läinud aastal laineid löönud Eesti omavalitsuste võimekuse edetabeli lõpuosas. Mitu aastat tühjana seisnud elumajas avatav külastuskeskus on sammuke pikal teel, et vallarahva elatusallikate puudust veidigi leevendada.
“See tsaariajal ehitatud vanausuliste elumaja on pühitsetud maja, hea auraga,” räägib Güsson enam kui saja aasta vanust Kolkja peauulitsal asuvat maja näidates, mis osteti külastuskeskuse tarvis ning mille esimene korrus on remondituna ja sisustatuna valmis huvilisi vastu võtma.
Peipsiveere vanausuliste pärandkultuuri toetamiseks rajatud külastuskeskuse töötubades on vanausulistele loodud võimalused oma traditsioonilise pitsattrüki, kuldamise või kuldtikandi valmistamisega tegelda ning noorematel seda koolitustel õppida. Või turistidel sellega vähese raha eest tutvuda.
Käsitööväljapaneku ruum täidab ühtaegu ka müügiruumi rolli. Külastajad saavad silma jäänud meeneid koju kaasa osta.
“Mõtleme igati, kuidas kohalikud inimesed teenida saaksid,” sõnab Güsson, lisades, et esialgu saab püsitööd üks inimene, maja perenaine.
Et suveks käsitöövalikut piisavalt pakkuda oleks, käis juba eelmisel nädalal majas kibekiire näputöö. Külastuskeskuse perenaine, põline kolkjalanna Larissa Filippova ja uusasukas Leelo Eha tikkisid nobedasti kangaid.
Peipsimaa külastuskeskuse esimese järgu valmimine läks maksma 3,4 mln kr, millest ligemale kolm miljonit saadi Norra ja Euroopa majanduspiirkonna regionaalarengu toetusprogrammist. Puudujääv osa õnnestus välja küsida siseministeeriumi Peipsiveere programmist ning Kasepää ja Peipsiääre vallavalitsustelt.
PRIA toel hakkab külastuskeskuses tööle ka infopunkt ja pakutakse Interneti-teenust.
Güssoni sõnul kutsuvad nad 120ruutmeetrist maja isekeskis tädi Šura majaks, kellest on sinna maha jäänud palju vanausulistele omast majapidamiskraami. Kavas on korda teha ka maja ülejäänud ruumid, keldrid, pööning.
Põnevust peaks huvilistele pakkuma kas või allkorruselt avastatud sigurikuivatusahi. Güssoni teadmisel käis piirkonnas enne sibulatega tegelema hakkamist aktiivne sigurikasvatus. Järge ootab ka räämas aed.
“Miks mitte õpetada, kuidas Peipsi ääres sibulat kasvatati, peenarde tegemisest kuni kuivatamiseni välja, samuti kalapüügiga seotut,” pakub Güsson välja vaid mõne võimaluse, kuidas külastuskeskuse atraktiivsust tõsta.
