Pidevates voolukatkestustes on süüdi tuul, lumi ja luiged

 (16)
Pidevates voolukatkestustes on süüdi tuul, lumi ja luiged
Foto: Bianca Mikovitš

Ilmastikust tingitud rikete tõttu on selle aasta algusest peale elektrita jäänud ligikaudu 23 000 Eesti Energia klienti, nendest enamik Saaremaal ja Hiiumaal.

Koos lume tulekuga tabas rikete laviin kõige valusamini Saaremaad ja Hiiumaad, nüüdseks on elektrikatkestused levinud Harjumaale ja Järvamaale.

Hiiumaa piimatootja Sulev Matto sõnul oli mõnetunniseid elektrikatkestusi aasta esimesel kuuel päeval pidevalt ning loomapidajale ei toonud see kaasa hubaseid küünlavalgusõhtuid vaid suure kahju.

Kahju poole miljoni eest

“Kui lüpsmise ajal elekter kadus, siis kukkusid masinad lehmade alt lihtsalt ära,” selgitas Matto, kes on kindel, et parimate piimalehmade udarapõletikud võib kirjutada just katkenud lüpsiprotsesside arvele.

“Nii vilets ei ole olukord enne olnud,” tõdes ta. “Seos on ilmne, niipea, kui algab lumesadu, kukuvad oksad ja puud ja tulevad katkestused, mis näitab, et liinide hooldus on viimastel aastatel olnud halb.”

Kuna aasta alguses kvaliteetset piima toota oli pea võimatu, on kahjud suured. “Inimesed, kes istuvad laua taga ja räägivad, et süüdi on lumi, ei mõista ilmselt asja tõsidust,” nentis Matto.

Hiiumaa üks suuremaid tööandjaid AS Dagoplast kandis eelmisel aastal ootamatute elektrikatkestuste tõttu kahju ligi poole miljoni krooni eest.

Tänavu 6. jaanuaril läks ettevõttes elekter ära kokku üheteistkümnel korral, mis tõi firmale kaasa 170 000 kroonini ulatuva materjalikahju. AS DAgoplasti tootejuht Toomas Jõõts selgitas, et ka väike, paarisekundiline katkestus toob kaasa liinide seiskumise ning vajaduse kogu protsess nullist käivitada. “Elektrikatkestus paneb seisma 20 liini, kile katkeb, kogu häälestusprotsess tuleb uuesti käivitada ning lisandub väga suur materjali kulu,” sõnas ta.

Kõnealuse päeva kohta on aastas viie miljoni kroonini ulatuvaid elektriarveid tasuv ettevõte otsustanud sisse anda kahjunõude, mille vaatab üle Eesti Energia spetsiaalne komisjon.

“Lootust, et asi paraneks, meile antud ei ole,” nentis Jõõts, kelle hinnangul peitub kurja juur vanades liinides, millesse pole investeeritud ning mis praegustele koormustele enam lihtsalt vastu ei pea.

“Kuna meie äriplaan näeb ette tootmisvõimsuse kolmekordistamise lähiaastatel, siis see tähendaks, et ka elektrikatkestustest tulenevad kahjud oleks edaspidi palju suuremad. Kui juurde arvata probleemid praamiliiklusega, siis tuleb muidugi endalt küsida, kui mõttekas siin jätkamine üldse on,” nentis Jõõts.

Süüdi on külm, lumi ja luiged

Eesti Energia Jaeäri kommunikatsioonijuht Maia Burlaka selgitusel on tänaseks lumest ja jäitest põhjustatud rikked kandunud ka Harjumaale ja Järvamaale.

“Jäide ja lumi põhjustas puude ja okste murdumist liinidele ja juhtmete katkemisi,” lausus ta.

Ennetavatest töödest on Burlaka sõnul võimalik teha vaid metsades asuvate liinikoridoride regulaarset hooldust, kuid ka see ei taga lumest tingitud rikete ärahoidmist, kuna märja lume ja jäitega murduvad liinidele täiesti elujõus puud ja oksad mis tavaolukorras ei põhjusta mingit ohtu. “Nii laiaks, et puud peale ei murduks, ei ole liinide koridore võimalik raiuda. Lisaks põhjustab juhtmetele kleepunud lumi ja jäide oma raskusega juhtmete ja sidemete katkemisi,” tõdes ta.

Hiiu Lehe pärimistele vastates tõi Burlaka esile aga veel ühe põhjuse, mis saarerahvalt voolu viis — nimelt põhjustanud oktoobris palju katkestusi ka Kassari kandis liinidesse lennanud luiged.

Kuigi ettevõte lubab edaspidi sealkandis asendada õhuliinid maasse kaevatud kaablitega, ei tee see hiidlasi rõõmsamaks: Kassari mees Kalev Kersen on oma pingekõikumistes kannatada saanud telerit viinud paari kuu jooksul parandusse juba seitse korda ning ainsa vastusena Eesti Energialt saanud soovituse paigaldada kodu juurde tuhandeid kroone maksev seade voolukõikumiste registreerimiseks.

“Kolmapäeva hommikul oli mul kodus viis elektrikatkestust,” ütles Hiiu Lehe peatoimetaja Harda Roosna, kelle sõnul pole sellist voolukatkemist saarel varem olnud ning inimeste kannatus on jõudnud viimase piirini.

Kuid hädad ei vaeva ainult saari, tänaseks on lumest ja jäitest põhjustatud rikked kandunud ka Harjumaale ja Järvamaale.

Loe veel

Teisipäeva õhtul Maalehe ajakirjaniku kõne vastu võtnud Kõue valla elanik Eva Kuuskla istuski helistamise hetkel pimedas. “Panime küünla põlema, lapsed istuvad laua ääres, räägivad juttu ja õpivad,” sõnas ta. Kuna elektrikatkeid tuleb Järvamaa ja Harjumaa piirile jäävas metsatalus ette sageli, siis midagi ootamatut pere jaoks olukorras polnud.

Pikemate katkestuste jaoks on peres elektrigeneraator, millega saab maja valgeks ja häda korral ka pesumasinat kasutada. Olukorra, kus elektrikannu sisselülitamine muutis elektripirnid toas häguseks, lahendas pere nii, et rajas oma kulu ja kirjadega varasema õhuliini asemele kodust alajaamani ulatuva maakaabli.

Maal käibki elekter ära

“Meie poolt vaadates on praeguste lume pärast tekkinud elektrikatkestuste põhjuseks unarule jäänud liinide hooldus. Probleemne puu võetakse küll katkestuse kõrvaldamisel maha, teine samas kõrval jääb püsti ja võib omakorda varsti alla vajuda,” ütles Kuuskla.

Ta lisas, et pere on olukorraga leppinud ning Eesti Energiale etteheiteid ei tee. “Maale kolides pidime sellega arvestama, et asjad võivad siin nii minna,” tõdes ta.

Eesti Energia andmetel on aasta algusest ilmastikust tingitud lühiajaliste ja pikemaajaliste katkestuste tõttu olnud elektrita 23 000 klienti. Kahunõuded rikki läinud kodumasinate hüvitamiseks laekuvad tavaliselt mõne aja jooksul, praeguseks on selle perioodi koha neid Eesti Energiani jõudnud viis.

Elektrikatkestuste kohta saab teavet Eesti Energia kodulehel olevast riketerubriigist, millel olev info kajastab hetkeseisu ja uueneb iga viie minuti järel.

LOE LISAKS:

Võrguteenuse kvaliteedi nõuded

Põhivõrk
- Lubatud rikkeline katkestus — kuni 10 tundi
- Lubatud rikkelisi katkestusi aastas kokku — kuni 200 tundi

Jaotusvõrk
- Lubatud rikkeline katkestus
° 16 tundi (aprill-september)
° 20 tundi (oktoober-märts)

- Lubatud plaaniline katkestus
° 10 tundi (aprill-september)
° 8 tundi (oktoober-märts)

- Lubatud rikkelisi katkestusi aastas kokku — 100 tundi
- Lubatud plaanilisi katkestusi aastas kokku — 64 tundi
Kui ettevõtjad ei täida vastavaid elektrikatkestuste lubatud tähtaegu, on nad kohustatud maksma tarbijatele kompensatsiooni.

Pingeprobleem esineb peamiselt elektriliinidel, mis on ehitatud enne 1980. aastat. Kuna tol ajal puudusid majapidamisest kiirkeetja, elektripliit, arvuti jmt elektriseadmed ja elektrit vajati vaid valgustuseks, siis toonased elektriliinide projekteerimise ja ehitamise normid võimaldasid tarbimiskohti võrku ühendada pikkade madalpingeliinide kaudu. Praegugi on maapiirkondades käigus märgatavas ulatuses tolleaegsete normide kohaselt ehitatud elektriliine. Nende liinidega ühendatud tarbimiskohtades, mis asuvad alajaamadest kaugel, võivad kliendid kogeda aeglase pinge kõikumisega seotud probleeme.

Nõuetele mitte vastav aeglane pinge kõikumine ehk pingeprobleem tarbimiskohas väljendub kõige sagedamini ühes või mitmes järgnevalt ära toodud nähtustes:
- lambipirnid ei põle täie võimsusega;
- lambipirnid vilguvad aeg-ajalt niisama või siis mõne kodumasina sisse lülitamisel;
- üheaegselt ei saa mitut kodumasinat sisse lülitada, vaid ainult kordamööda.
- eelnevalt loetletud häired tekivad mõne naabri suurt võimsust nõudva seadme sisselülitamisel.

Pingeprobleemi tuvastamisel juhindutakse Eesti Standardis EVS-EN 50160:2007 “Elektrijaotusvõrkude pinge tunnussuurused” toodud väärtustest. Kõik kliendid, kelle tarbimiskohaga seotud pikal liinil on tuvastatud pingeprobleemi olemus ja koht, saavad võrgutasult hinnasoodustust 80%.

Kui pingeprobleem häirib igapäevast elu, tuleb ühendust võtta klienditeenindusega. Kliendihaldur annab asjatundlikku nõu, millest pingeprobleem võiks sinu tarbimiskohas tingitud olla.
Mõnikord tuleb pingeprobleemi olemuse ja koha tuvastamiseks teha tarbimiskohaga seotud elektrivõrgus mõõtmised.

Mitmetel juhtudel aitab pingeprobleemi põhjuse kiiremini tuvastada sinu tarbimiskoha elektripaigaldise ehk elektrisüsteemi kontroll.
Senised mõõtmised on näidanud, et mitmed pingeprobleemid ei ole seotud välise elektrivõrguga, vaid hoonete sisemiste elektripaigaldistega. Näiteks on 3-faasilises elektripaigaldises juhtmete vahetuse või seadmete võrku ühendamisega 1 faas teistega võrreldes rohkem koormatud ja sellest tulenevalt on pinge ebaühtlasem.

Elektripaigaldise kontrolli aitab läbi viia Eesti Energia.

Kahjude hüvitamine
Kahjunõude menetluse alustamiseks tuleb esitada kahjunõude avaldus. Kuidas seda esitada, selleks võta ühendust klienditeenindajaga. Koos avaldusega tuleb esitada ka kahju tekkimist ja suurust tõendavad dokumendid, milleks võivad näiteks olla:
- pädeva isiku poolt koostatud ekspertiisiakt, milles on ära toodud asja rikke põhjus;
- remondiarve või
- pädeva isiku hinnang remondi maksumuse kohta;
- pädeva isiku hinnang, et asja ei ole võimalik remontida või see on ebamõistlik jne.
Üldjuhul ei hüvitata saamata jäänud tulu. Samuti ei hüvitata kahjusid
- mille tekkimises ei olnud süüdi energiat müüv ja edastav ettevõte või
- kui kohustuse rikkumine on vabandatav või jääb lepingus kokku lepitud kitsenduste piiridesse või
- kahju tekkis vääramatu jõu tõttu.

Allikas: tarbijakaitseamet, konkurentsiamet