Piimalambad tõid talule tiitlivõidu

 (2)
Männiku talu piimalambad, Kaisa ja Priit Tähe
Männiku talu piimalambad, Kaisa ja Priit TäheFoto: Sven Arbet

Eestimaa Talupidajate Liidu initsiatiivil korraldatav parima talu konkurss näitab ikka ja jälle, et Eesti taludes jätkub värskeid ideid.

Ürituse algataja ja eestvedaja, Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats selgitas, et kuna Eesti talud pidevalt muutuvad, otsivad uusi võimalusi ja tegelevad tootearendusega, lisandus sellel aastal talukonkursile uus kategooria, millega konkursi korraldajad soovivad tunnustada julgeid ettevõtjaid maal – justnimelt julgeid!

Esimest korda pälvis „Parima innovatsioonitalu” tiitli Männiku talu Raplamaalt. Selles talus kasvatatakse piimalambaid ja oma meiereis valmistatakse lambapiimast erinevaid tooteid. Nad on ühed esimestest piimalammaste kasvatajatest Eestis ning ka lambapiimast toodete valmistajad. Eestis on see Atsi sõnul justnimelt uudne samm.

"Julge samm, kuna eestlane on pigem maitse-eelistuste poolest konservatiivsem ning lambapiim ei ole kindlasti miski, millega me harjunud oleme,” nendib konkursi korraldaja. „Siiski on Männiku talu pererahvas aktiivse teavitusega suutnud oma toodete müügis olla edukad. Nende naturaalne lambapiimajogurt pärjati eelmisel aastal parima talutoidu tiitliga ning ka sel aastal võitis nende mangojogurt talutoidu konkursil parima piimatoote kategooria.

Nende aktiivsus ja panus oma ettevõtte arendamisse on Atsi hinnangul silmapaistev. Kõik tööd oma talus tehakse vaid oma pere jõududega – talitatakse loomad, varutakse loomadele sööt, lüpsid ja ka toodete valmistamine."

Seotud lood:

Edukate talude valimisel on Kerli Atsi sõnul oluline, et talud panustaksid ettevõtluse kõrval ka piirkonna arengusse: „Talud on maapiirkonna selgroog ja tänavune konkurss seda ka kinnitas.”
Näiteks parima tootmistalu tiitli pälvinud Roosu talus korraldavad tööd kaks põlvkonda – isa ja poeg – ja tänu nende ettevõtlikkusele ja koostööle elab kogu küla. Talu põhitegevus on teravilja ja rohusööjate sõraliste kasvatamine, kusjuures nii päid kui haritavaid hektareid loetakse ikka sadades. Pere on teinud vanast Sulbi koolimajast vabaajakeskuse, mis on kujunenud külakeskuseks, kus käivad koos huviringid, külateater ja judotrenn.

Parima alternatiivtalu, Võrumaal asuva Uue-Saaluse veinitalu pererahva eestvedamisel liitus küla „Naabri Valve” projektiga ning nende talus korraldatakse külakoosolekuid.
Parima tootmistalu, Takkasaare talu pererahvas on aktiivne Türi talunike liidu tegevustes.
Tänavu valiti konkursile viis silmapaistvat talu. Tegemist on edukate ettevõtjatega, kes paistavad peale ettevõtte eduka majandamise silma ka kohaliku kogukonna arendamisega. Kerli Ats rõhutas, et kõik konkursil osalenud talud on pereettevõtjad, kes on loonud endale maal töökoha või on jätkanud pikkade traditsioonidega pereettevõtet.

Talukonkursi žüriisse kuulusid Kerli Ats ja Kalle Hamburg (talupidajate keskliidust), Karolin Lillemäe (maaeluministeeriumist) ja Kadri Suurmägi (väljaandest Maa Elu).

Konkursi "Parim talu 2019" võitjad:

Parim talu – Roosu talu (Võrumaa): maheteravili, lambad ja maheveised
Parim tootmistalu – Takkasaare talu (Järvamaa): piimatootmine
Parim alternatiivtalu – Uue-Saaluse veinitalu (Võrumaa): veinitootmine, marjakasvatus, turism
Parim innovatsioonitalu – Männiku talu (Raplamaa): piimalammaste kasvatamine, lambapiima töötlemine