Et muuseum rahva seas armastatud on ning seda ikka ja jälle külastada tahetakse, teeb talle üksnes heameelt. Julge südamega võib Mägi kinnitada, et oodata ei ole jäänud kaua. Peatselt lahkuvad ehitajad majast, hakatakse ruume sisustama ja uuenenud püsiekspositsiooniga saab tutvuda juba järgmisel kevadel.

"Zooloogia osa oli meil muutumatuna püsinud pea 40 aastat, geoloogiapoolne ligi sada aastat, ka on aeg toonud juurde uusi teemasid, mida tahame näidata," selgitab Mägi, miks muutused ette võeti.

Interaktiivne mänguline keskkond

Mägi sõnul näeb suurt osa eksponaatidest ka uues väljapanekus. Topised, mis on aastakümneid väljas olnud, puhastatakse tolmust ja restaureeritakse. Kuna uusi teemasid on juurde tulnud, siis kõiki pole võimalik välja panna, ent tuleb ka uusi eksponaate.

"Aga see on iga muuseumi tavaline töö, et ekspositsiooni vahetatakse - osa liigub hoidlasse ning külastajale pakutakse uusi elamusi," märgib Mägi.

Nüüdisajal on muuseumide puhul moeks rääkida atraktiivsusest, interaktiivsete võimaluste kasutamisest. Mägi sõnul kasutavad ka nemad nüüdisaegseid võimalusi, kuid see ei ole eraldi eesmärk.

"See peab olema põhjendatud, näiteks kui teemat saab multimeedia vahenditega kõige paremini edasi anda," räägib ta.

Näiteks ärkavad uues ekspositsioonis külastajate silme all ellu ammu välja surnud loomad.

Ühtne ekspositsioon Maa ja elurikkuse ajaloost

Üks suuremaid muudatusi, mis muuseumikülastajaid kevadel ees ootab, on see, et enam ei asu geoloogia ja zooloogia teemad eraldi korrustel. Nüüd on nad koos kolmandal korrusel. Varem teisel korrusel asunud geoloo-gia-muuseumi asupaigas hakkavad olema õppeklassid.

Uute võimaluste loomiseks on muuseumisaalides välja ehitatud rõdud.

"Näitusepinda vähemaks ei jää, kuid uus ekspositsioon on väga tihe," märgib Mägi.

Muutus ja aja nõue on seegi, et nüüd pääseb muuseumisse liftiga. Liikumispuudega ja vanemad inimesed, kel kõrgetest treppidest käimine oli võimatu, saavad otse fuajeest sõita liftiga näitusekorrusele.

Tartu Ülikooli loodusmuuseumi uuendamiseks kulub kokku veidi üle 2 miljoni euro. Sellest 90% saab muuseum Euroopa regionaalarengu fondi keskkonnahariduse infrastruktuuri arendamise meetmest. Kümnendik on Tartu Ülikooli enda raha.

Ajalugu

Tartu Ülikooli loodusmuuseum

- Kogub ning säilitab eksemplare taime-, seene- ja loomariigist, samuti kivimeid, mineraale ja kivistisi.

- Muuseumi alguseks loetakse 6. aprilli 1802, mil saabus esimene suurem kollektsioon, milleks oli Tema Keiserliku Kõrguse suurvürst Konstantin Pavlovitši kingitus: 11 kasti raamatute jm koguga.

- Oma praegustesse ruumidesse Vanemuise 46 kolisid nii zooloogia- kui ka geoloogiamuuseum 1921. aastaks.

- TÜ loodusmuuseumiks taasühendati geoloogia-, zooloogia- ning botaanika- ja mükoloogiamuuseum 2005. aastal.

Allikas: TÜ loodusmuuseum