Pilpaküla Maardu külje all püsib visalt
Auto või bussiga Maardusse sõites jäävad vasakut kätt keemiakombinaadi varemed, paremal võsas peidab end pilpaküla. Ehkki pilpakülas puuduvad tänavanimed ja seda ei leia kaartidelt, on asum hingitsenud juba 35 aastat.
Millest siis pilpaküla ehitatakse? Silma hakkavad lauad ja plekk, tuhaplokid ning isegi vanad raudteeliiprid. Mõni hoone meenutab väheldast kioskit, ent on ka kobedama suvila ja lausa eramaja mõõtu võtvaid ehitisi.
Kes küll säärases asumis elada võiks?
Saun ja kanad
Pensionärist santehnik Ivan Rešalets (67) töötas varasemalt Maardu Elamu ASis. Pilpakülas askeldab ta elukaaslane Nadežda Nestertšukiga (78), kes oli treial-juurdelõikaja Koplis. Ivan saab pensioni 388 eurot kuus, Nadežda 370.
Oma krundi suuruseks nimetab Ivan 25 sotnikut ning täpsustab siis, et see on umbes veerand hektarit. Seal seisab tõrvapist katusega majake, mis on Ivani sõnul kaheksa meetrit pikk ja viis lai.
Ehkki Ivani ja Nadežda majakesel on ka korsten, talvel nad pilpakülas ei ela, vaid pesitsevad Lasnamäe korteris. See on ühetoaline ja 32 ruutmeetrit suur.
Üüril 41 euroga
Ivani ületee naaber Pjotr Rodeinikul (70) on maad kuus sotnikut ehk ligikaudu kuussada ruutmeetrit. “Maksan selle eest 41 eurot aastat,” selgitab Pjotr, kelle pension on 400 eurot kuus. Varasemalt töötas ta raudteel.
Kellele ta maksab? “Sellele, kellel on Maardus kontor. Maa ei ole erastatud, aga sellel on omanik,” tuleb Pjotrilt segasevõitu seletus. Mis on erastamata maa omaniku nimi? “Ma ei tea, mind ei huvita,” vastab Pjotr. Aga omaniku kontori nimi? “Kuule, ma ei tea mitte midagi,” muutub Pjotr rahutuks.
Leskmehena käib Pjotr pilpakülas üksinda. Talvel elab ta Lasnamäel kahetaolises korteris, kus tema päralt on 52 ruutmeetrit.
