Õhtu lähenedes näitasid 1-2 ja 2-3 klasside lapsed Kalevi keskstaadionil ka esimesi väsimuse märke – kergem oli üksteist müksida, kui sirget rida hoides kujundeid moodustada.

Ind püsis aga kõrge, jalad on veel terved ning kekslemislusti täis.

Nissi lapsed rääkisid Maalehele, et esialgu paistab tantsupidu neile väga äge ja lootsid, et ehk hakkab ka sadama.

„Oh, see oleks tore,“ arutasid poisid-tüdrukud ega pidanud paljuks sedagi, kui kogu staadionist saaks suur lomp. Nende juhendaja, kes samast vanusest saadik tantsupidudel käinud, ainult ohkas seda juttu kuuldes.

Lapsed olid väga uhked oma käepaelte üle ning rääkisid õhinal, kuidas seda hoidma peab ning teadsid ka, mida teha, kui ära eksid. Nad olid muidugi veendunud, et nendega seda ei juhtu ja kui ka juhtub, siis otsivad rühmaga kaasasolevad täiskasvanud nad kindlasti üles.

Tantsupeo proovid algasid suure lustiga ning päeva lõpuks hakkasid esialgu kõverad read sirguma ning oma kohtade leidmine läks üha kergemalt.

Jõudu väikestele ja suurtele tantsujalgadele ning lootkem, et laste unistus suurest vihmast täitub parasjagu kergel moel!