"Keegi kohalikest ei arva, et see oleks eriti meeldiv," selgitas üks ohvritest ajalehele Hallands Posten. "Paljusid inimesi häirivad põdrad nii palju, et nad ei julge enam vabalt ringi liikuda. Linnavõimud peaksid selles asjas midagi ette võtma."

Goshia Weber, kes samuti põdrale ette jäi, tunnistas, et kartis viga või isegi surma saada, kui suur sarvedega loom tema poole tormas. "Ta kihutas minu suunas, tundsin looma lõhna ja nägin tema suurt nina."

Naine komistas ja kukkus kõhuli põdrast kõigest paari meetri kaugusel.

"Ilmselt kestis see kõik vaid minuti või paar, kuid mulle tundus, et terve igaviku. Jõudsin juba mõelda, et kohe tuleb ta mu otsa trampima ja küsisin endalt, kas see saab väga valus olema? Kas ma jään ellu?"

Möödunud kevadel tekitas üks põder samasugust hirmu Haapsalus Paralepa metsas jalutanud perekonnale, andes esmalt hoobi nende saksa lambakoera pihta ning "koputades" seejärel esijalaga puruks kuueaastase tüdruku jalgratta.

Juhtumit kommenteeris toona ETV saates "Ringvaade" Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts, kelle sõnul mõnikord juhtub, et põder ründab siis, kui inimene on läinud n-ö üle piiri ehk põdra maale.

"Reeglina põder põgeneb ja viib vasikad ohutumasse kohta, aga kui ta on nurka surutud, siis võib rünnata," märkis jahimees ning kinnitas, et metsloomade rünnakud inimeste vastu on väga harvad.