Politseiaia parki tuleb Voldemar ja Elfriede Lenderi mälestusmärk


Politseiaia parki tuleb Voldemar ja Elfriede Lenderi mälestusmärk
Insener ja arhitekt Voldemar Lender (1876-1939) oli aastatel 1906-1913 Tallinna linnapea. Tema loomingu hulka kuuluvad valdavalt ühe ja kahekorruselised puidust agulimajad.Vikipeedia

Tallinna linnavolikogu otsuse kohaselt rajatakse esimesele eestalsest Tallinna linnapea Voldemar Lenderi ja tema abikaasa Elfriede mälestusmärk Eesti Vabariigi 100. juubeliaastaks Politseiparki.

Tallinna linnavalitsuses Voldemar ja Elfriede Lenderi mälestusmärgi rajamiseks moodustatud komisjoni otsuse kohaselt oleks mälestusmärgile parim ja põhjendatuim asukoht Lenderi koolimaja vahetu naabrus.

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja Anu Hallik-Jürgenstein, kes juhib ka nimetatud komisjoni, kinnitas, et mälestusmärk võiks paikneda endise Lenderi koolimaja poolses Politseiaia pargi osas või alternatiivse variandina lausa koolimaja ees.
"Komisjoni hinnangul võiks dialoogi loomiseks kaaluda ka mälestuskompleksi paiknemist osaliselt koolimaja ees ning osaliselt pargi servas, vaatega koolimajale," märkis Hallik-Jürgenstein, lisades, et kaalumisel oli ka mitmeid teisi asukohti.

Tallinna linnavolikogu otsuse kohaselt rajatakse linna ajalukku sügava jälje jätnud abielupaarile mälestusmärk Eesti Vabariigi 100. juubeliaastaks. Voldemar ja Elfriede Lenderil on oluline tähtsus ja roll Tallinna ja Eesti ajaloos.

Voldemar Lender oli aastail 1906-1913 esimene eestlasest Tallinna linnapea. Selleaegne majatüüp on saanud ajastu märgina Lenderi nime. Tallinn vajas toona suurel hulgal uusi maju, sest uute suurte tööstusettevõtete rajamine kasvatas hoogsalt linna elanikkonda. Lenderi-tüüpi maja on 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses Tallinnas laialdaselt ehitatud puidust odav üürimaja, mis oli algselt kahekorruseline, sümmeetrilise fassaadiga, lihtne ja väikeste korteritega.

Seotud lood:

Tänagi on tuhatkond nendest alles. Kõige enam Lenderi tüüpi maju on säilinud Pelgulinnas, Kalamajas, Kelmikülas, Kassisabas, Uues Maailmas, Kitsekülas, pisut vähem Kadriorus, Veerenni, Tatari, Raua, Torupilli ja Sikupilli asumites. Nimetatud asumid on kuulutatud miljööväärtuslikeks hoonestusaladeks.

Voldemar Lenderi kõrval on Eesti ajaloos oluline tegelane ka tema abikaasa Elfriede Lender, kelle eestvedamisel alustas 1907. aastal Tallinnas tööd temanimeline tütarlaste eragümnaasium. See oli esimene eesti tütarlaste kool Eestimaa kubermangus.