„Tähtis on see, et noored ei tule maale mitte teadmatusest ja eksikombel, vaid targa analüüsi ja järelemõtlemise tulemusena. Sest maaelu ainus eelis on see, et siin on võimalik suurt peret kasvatada,” ütles Sirendi, lisades, et sel juhul on aga vaja perekonnapeale korralikku palka maksta, aga suurt palka maal ei ole.

Ta tõi näiteks, et Lõuna-Eesti ettevõtjad kutsuvad maale inimesi tööliseks, palgaga umbes 1000-1200 eurot kuus, aga sellise summa peale ei hakka keegi kuhugi sõitma. Ka selgitas teenekas põllumajandusdoktor, et riigil ei ole korralikku maad, mida noortele välja jagada. Sirendi oletas, et riigi maafondis on vabad veel vaid sood ja mõned söödid, aga inimene ei lähe maale, kui tal korralikku maadki ei ole.

„Olen väga pessimistlikult meelestatud. Sellised aastaid harimata söödid või sood nõuavad suuremaid kulutusi, kui esisalgu sellest tulu võib tulla. Näiteks nõuavad sellised maatükid igal aastal korralikult fosfor-, kaalium- ja lämmastikväetisi,” teatas Sirendi.

Ainus väljapääs noori maal hoida oleks Sirendi hinnangul see, et eelkõige tuleks enam toetada neid, kes juba maal elavad, mitte uusi tulijaid.

„Siis on vähemalt lootustki, et need noored jäävad maale edasi, nad väärivad hoopis rohkem toetust. Nende puhul on rohkem usku sellesse, et nad jätkavad maal elamist,” ütles Arvo Sirendi.

Reedel kohtub maaeluminister Mart Järvik maaeluministeeriumis president Arnold Rüütliga, kes on põllumajandusdoktor ja mitme ülikooli audoktor, samuti põllumajandusdoktori ja mitmekordse riigikogu liikme Arvo Sirendiga. Kohtumisel osaleb ka meditsiinidoktor ja rahvastikuteadlane Jaak Uibu. Arutatakse maapiirkondade elujõu ja põllumajanduse tuleviku teemadel.