Põllumasinate GPSide varguskahjud arvatust rängemad, kindlustused peavad hüvitama üle 200 000 euro

 (5)
Põllumasinate GPSide varguskahjud arvatust rängemad, kindlustused peavad hüvitama üle 200 000 euro
GPS seade traktorisFoto: Sven Arbet

Pikanäpumehed on lisaks kohalikele vargustele vehkinud sisse ka 50 GPS seadet Läti põllumasinatelt. Politsei ei välista, et varguste taga on välismaa päritolu kurikaelad.

Eelmise nädala Maalehes ilmus artikkel, mis rääkis sel suvel toime pandud massilisest traktorite GPS-antennide ja -ekraanide vargustest. Kannatajatega suheldes ja kahjusid kokku lüües hindas artikkel varguste viimase kahe kuu kogusummaks 100 000 eurot.

Täna, vaid nädal hiljem, võib öelda, et see oli väga optimistlik kalkulatsioon. Tegelikkuses on kahjusumma vähemalt kaks korda krõbedam.

Kahjud kompenseeritakse

Kindlustusfirmadega suheldes ilmneb, et ettekujutused varguste mahust erinevad tublisti. Kindel on vaid see, et summad on suured.

If Kindlustus on ainuüksi augusti jooksul, kuu kolmandaks nädalaks, saanud teateid 150 000 euro ulatuses varastatud seadmete kohta.

„Probleem vajab lahendamist. Augusti jooksul on meie klientidelt varastatud 15 seadet. Eelmise aasta suvel oli 3 sarnast juhtumit Lõuna-Eestis,” võrdles sõidukikahjude grupijuht Martin Kukk.

Kuke sõnul on sarnane tendents näha lähiriikides. Lätis on sel suvel põllumasinatelt varastatud ligikaudu 50 GPS seadet.

Seotud lood:

Salva kindlustus tegeles möödunud nädalal nelja vargusjuhtumiga. Varakindlustuse osakonna juhataja Alver Kivirüüt hindas kogukahju 35 000 euro suuruseks. Selle nädala alguses lisandus veel üks vargus ehk see number kasvab veelgi. Üksikjutumite summad algavad 3000 eurost ja lõppevad 12 000 euro juures.

„Kõik GPS süsteemide vargused, millega oleme tegelenud, on toimunud viimase kahe nädala sees,” sõnas Kivirüüt reedel Maalehele antud kommentaaris.

Mõlemad kindlustajad kinnitasid, et kõikide kannatanute kahjud kompenseeritakse. Sellest hoolimata tasub omanikel väga tähelepanelik olla ja vargusega kaasnevaid ebamugavusi ise ennetada.

„Kui on märgata võõraid inimesi, kes peatuvad ja/või pildistavad kahtlaselt, tasub sellest teada anda politseile. Kõige kindlam lahendus on võtta seadmed ööseks traktorist ja viia tuppa,” soovitas Kukk.

Suurim üksikkahju

Voore Farm selle soovituse järgi talitaski. Kuid rüüstamisest see neid ei päästnud. Maalehe veebis ilmunud artikkel räägib, kuidas ööl vastu teisipäeva varastati ettevõte masinatelt 11 GPS seadet koguhinnaga 60-70 000 eurot. Üksikjuhtumitest pole nii suurt kahju kui Voore Farm veel keegi kogenud.

Juhataja Indrek Klammeri sõnul toimiti kindlustusfirmade soovituste järgi.

„Töötajad on igal õhtul eemaldanud seadmed oma John Deere´i masinatelt. Need saab maha paari minutiga ja need jäid alles. Samas näiteks taimekaitsepritsilt võtab seadme eemaldamine aega tublisti üle tunni ja sellised seadmed jäid masinatele peale ning täna hommikuks läinud nad olidki,” rääkis Klammer, kes kahtlustab, et tegu oli Leedust pärit kurikaeltega, kes täitsid tellimustööd.

Politsei tegutseb üle Eesti

PPA Põhja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht Hannes Kelt sõnas, et menetlus käib ja selle tõttu ei ole võimalik väga täpselt spekuleerida, kes on varguste taga. Töös on mitu versiooni ja ei ole välistatud, et tegu on välismaalt pärit varastega.

„Oleme pidanud nõu välismaa kolleegidega. Juhtumite lahendamiseks on kaasatud politseinikud üle Eesti ja teavitatud on avalikkust ning põllumehi,” lisas Kelt.

Põllupidajatel soovitas politsei hoida väärtuslikud masinad lukustatult garaažides. Samuti tasub sõidukis olevad kergesti teisaldatavad ja väärtuslikud esemed endaga kaasa võtta või nähtavalt kohalt ära panna. Töömasinate valvamiseks tasub kasutada videokaameraid, inimvalvet või koeri.

Kõik, kes näevad või on näinud oma kodupiirkondades põllumajandustehnika läheduses võõraid sõidukeid, kahtlast tegevust või inimesi, keda pole seal harjunud nägema, võiksid neile juurde astuda ja uurida, mida nad otsivad. Kui ise seda teha ei julge, tasub kindlasti teavitada politseid.