Põllumeeste avalik pöördumine: valitsus võiks langetada põllumajanduskütuse aktsiisi

 (6)
Põllumeeste avalik pöördumine: valitsus võiks langetada põllumajanduskütuse aktsiisi
Foto: Sven Arbet

Valitsus plaanib seada põllumajandusliku otstarbega erimärgistatud kütuse kasutamisele limiidid. Põllumehed nõustuvad, et kütuse väärkasutamine vajab piiramist, kuid samas pärsivad limiidid kodumaise toidutootmise konkurentsivõimet.

Neljapäeval saatsid põllumeeste esindusorganisatsioonid valitsuserakondade juhtidele Jüri Ratasele, Helir-Valdor Seederile ja Mart Helmele avaliku pöördumise.

Selles väljendati sügavat muret kavatsuse suhtes muuta põllumajandusliku otstarbega erimärgistatud kütuse kasutamisega seotud piiranguid.

Ühtlasi plaanib valitsus seada erimärgistatud kütuse kasutamisele limiidid. Põllumeeste sõnul tähendab see aga Eesti põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet.

Eesti põllumajanduse esindusorganisatsioonid tunnustavad valitsuskoalitsiooni tahet võidelda maksupettustega ja toetavad erimärgistatud diiselkütuse võimaliku väärkasutuse lõpetamiseks õigustatud isikute registri sisseseadmist. Samuti kütuse müügile eelneva isikute tuvastamise süsteemi loomist.

Kuid pöördumisele alla kirjutanud esindusorganisatsioonid ei ole nõus hektari- ja loomapõhiste limiitide kehtestamisega erimärgistatud kütuse kasutamisel.

Põhjuseks, et ettevõtjate vajadused ja tootmistingimused erinevad sõltuvalt piirkonnast, ilmast, tootmissuunast ja -tehnoloogiast ning teistest teguritest väga olulisel määral. See ei võimalda õiglaste limiitide kehtestamist.

Seotud lood:

Eestis põllumajanduskütuse aktsiis kaks korda kõrgem kui Lätis ja Leedus

Põllumehed soovitavad kütuse väärkasutuse lõpetamise kaudu vabanevad vahendid suunata eriotstarbelise kütuse aktsiisi langetamiseks. Tänane põllumajanduskütuse aktsiisimäär on üle kuue korra kõrgem Euroopa Liidu poolt kehtestatud miinimummäärast ja üle kahe korra kõrgem Lätis ja Leedus kehtivast põllumajanduskütuse aktsiisimäärast.

Eesti põllumeestele makstavad põllumajanduse otsetoetused on aga oluliselt madalamad Euroopa Liidu keskmisest.

Pöördumisele on alla kirjutanud kolme suurema üleriigilise esindusorganisatsiooni ja nelja suurema valdkondliku põllumajandusorganisatsiooni juhid: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Noortalunikud, Eesti Aiandusliit, Eesti Lihaveisekasvatajate Selts, Eesti Mahepõllumajanduse Koostöökogu ja Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu.