Orasi oli juuni keskel saanud maa-ametist kirja, et riigimaale jääv roosiaia osa (1432 m²) läheb enampakkumisel müüki ja 7. juuliks tuleb maa vabastada. Aga kuna sel alal kasvab väga väärtuslik roosikollektsioon, tähendanuks see enamiku lillede hukku.

"Sain Maalehes loo ilmumisele järgnenud päeval maa-ametist kirja, et enampakkumisel müügiprotsessi ettevalmistamine on peatatud asjaolude selgitamiseks," räägib Orasi.

Samal päeval, mil Maaleht kirjutas Põltsamaa roosiaeda ähvardavast murest, tuli selle teema juurde erakorraliselt valitsuse pressikonverentsil ka keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. "Peame otstarbekaks see maatükk müügi potentsiaalsest nimekirjast praegu välja võtta," kinnitas ta.

Ministri väitel pöördutakse veel kord omavalitsuse poole palvega, et nad kaaluksid, kas on hädavajalik, et sel maatükil oleks just elamumaa otstarve või saaks funktsiooni muuta. Seejärel võiks kaaluda ka maa rendile andmist.

Annela Orasi sõnul saatsid nad läinud nädalal Põltsamaa vallavalitsusse ka järelepärimise, kuhu on kadunud nende kiri aastast 2000, kus nad avaldasid soovi vaidlusalust riigimaale jäävat maatükki kasutada.

Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson kinnitas Maalehele, et nad otsivad oma arhiividest toda 13 aasta eest toodud kirja ja vastavad Anneli Orasi järelepärimisele kuu jooksul.

"Sellele maatükile seati elamumaa funktsioon valla üldplaneeringu järgi 1998. aastal ja siis ei olnud seal veel mingit roosiaeda," selgitab vallavanem. "Maa sihtotstarbe muutmine ei ole aga keeruline, kui selleks on mõjuv põhjus."

Roosiaia perenaine tänab toetajaskonda, kes oli valmis Baltimaade suurima kollektsiooniga rosaariumi kaitseks välja astuma.

"Uskumatult palju oli neid, kes soovisid meid maa ostmiseks toetada korjandusega, et roosid saaksid seal edasi kasvada. Aga ehk ei olegi korjandust tarvis ja tuleb hea lahendus," lisab ta.