Prangli vana postipaati välja vahetada ei õnnestunud

 (1)
Prangli vana postipaati välja vahetada ei õnnestunud
Foto: Bianca Mikovitš---

Viimsi Vallavalitsus kuulutas tänasel istungil ebaõnnestunuks Kelnase-Leppneeme laeva teise riigihanke ning lükkas tagasi OÜ Sailing-Point pakkumise.

Ainus pakkuja ei suutnud vallavalitsusele tõendada, et tema poolt pakutavad laevad vastavad hanketingimustes nõutule.

Kelnase-Leppneeme laevahanke eesmärk on tagada optimaalne ühendus Prangli saare ning mandri vahel, lähtudes piirkonna arengueesmärkidest ja kohalikest sotsiaal-majanduslikest vajadustest, looduslikest tingimustest ning seadusandlusest.

„Viimsi valla eesmärk Prangli laeva hankega on leida parim lahendus saareelanikele,” lausus Viimsi vallavanem Haldo Oravas. Praegune puust postipaat on seilanud mandri ja saare vahet juba 13 aastat ning on tugevalt amortiseerunud. Korraldasime aasta jooksul juba teise hanke sobiva laeva leidmiseks. „Kahjuks peame tunnistama, et ka teine hange ebaõnnestus, kuigi nägime palju vaeva ning andsime pakkujale isegi lisaaega laeva sobivuse tõendamiseks,” lausus Haldo Oravas.

„Kaasasime hankeprotsessi pranglilasest praeguse postipaadi Helge kapteni Iivar Piirissaare ning käisime Rootsis ka pakutud laevaga tutvumas. Kohtusime ka saare elanikega, et nende soovidest täpselt teada. Vallavalitsus suhtles Veeteede Ametiga, et saada hinnang pakutavale laevale — sest küsimusele, kas laev on merekõlbulik või mitte, annab lõpliku vastuse Veeteede Amet,” rääkis Haldo Oravas. „Viimsi vald on alustanud läbirääkimisi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga uue laeva ehitamiseks Prangli-Leppneeme liinile. Lähteülesanne, mille vald koostab koostöös saare elanikega, valmib juba nädala pärast. Ettevõtmist toetab ka Harju maavanem.”

Seotud lood:

Viimsi abivallavanem Endel Lepiku sõnul ebaõnnestus esimene hankevoor kahel põhjusel. „Esiteks oli ainsa hankes osaleja AS Kihnu Veeteed poolt pakutav praam Jõnn liiga suur, millel on liigselt kohti autodele, kuid tingimused reisijatele suhteliselt kehvad. Teiseks ja mitte vähem määravaks teguriks oli aga nn küsitav dotatsioonitasu, mis ulatus ühe reisikohta senise graafiku säilitamisel 5413 krooni reisi kohta. Selliste summadega vallavalitsus aga liiniveo korraldamisel arvestanud ei olnud.”

„Pärast esimese hanke nurjunuks tunnistamist kohendas vallavalitsus hanketingimusi, võttes sealt välja nõude autoveole ning nõudis tulenevalt Prangli saare seltsi ettepanekust ka suuremat kiirust, mida reisiparvlaevalt pole võimalik nõuda. Muudetud laevakonkursi materjali kooskõlastasime saarevanema hr Valter Puuströmi ja hr Lembit Tammsaarega,” jätkas Endel Lepik.

„Täna oleme me olukorras, kus ainus pakkuja ei ole suutnud vallavalitsusele tõendada, et tema pakutavad laevad vastavad hanketingimustes nõutule. 15. septembril käesoleval aastal teatas OÜ Sailing Point valmisolekust tuua liinile teine laev, endisest Soome mereväe dessantlaevast ümberehitatav laev „Lohi”. Kuid OÜ-l Sailing Point puudub senini mõlema laeva osas omandi- või kasutusõigus, laevad asuvad Rootsis ja Soomes ja pole võimalik kontrollida kohapeal nende vastavust Muuga lahe tingimustele. Oleme oodanud, et pakkuja esitab tõendi liiniveo teostamiseks vastava reisilaeva omandi- või kasutusõiguse kohta, kuid tulutult.”

„Veeteede Amet näeb aga ette, et alles pärast laevade esmast ülevaatust on võimalik väljastada Meresõiduohutuse seaduse 4. peatükis nõutud dokumendid. Vastasel juhul võib tekkida situatsioon, kus laev ostetakse ära ning siis ülevaatuse käigus selguvad puudused, mille kõrvaldamine nõuab suuri kulutusi või halvemal juhul ei võimalda laeva üldse kasutada,” sõnas Endel Lepik.

Viimsi vallavalitsus on eurorahade toel korda teinud Leppneeme ja Pranglil oleva Kelnase sadamasse: ehitatud on reisikaid, akvatooriumid ja faarvaatrid on süvendatud ning paigaldatud on navigatsioonimärgistused. Lisaks esialgsele sadama projektile on projekteeritud aparell ning muu vajalik, et oleks tagatud saarega ühenduse pidamine kasutamaks reisiparvlaeva.

Valla omandis täna olev nn postipaat Helge on ehitatud 1996. aastal. Veeteede Amet on tunnistanud paadi merekõlblikuks kuni 2011. aastani. Ometi ei ole osa saareelanikke selle paadiga rahul, väidetakse, et laevaga on ohtlik merele minna ning on reisijatele ebamugav.