PRIA nõuab Lümanda vallalt sadamaraha tagasi
Kuigi kokku on PRIA Atla sadama ehitust toetanud 382 273 euroga, millega võrreldes tagasinõutav summa on väike, pole amet pidanud kohalikult omavalitsuselt veel kunagi ka nii suurt summat tagasi nõudma.
Vaatamata sellele, kelle tegevus viib toetusega seotud nõuete rikkumiseni, vastutab PRIA ees toetuse saaja.
Ilus algus
Kolme aasta eest otsustas Lümanda vallavalitsus hakata taastama Atla sadamat. Kuigi aastate eest oli Atlas sadam olnud, polnud see enam kasutuskõlblik ja ühtki toimivat sadamat vallal sel hetkel ei olnud. PRIA toetas sadama ehitust Euroopa Kalandusfondi (EKF) meetmest 4.1 "Kalanduspiirkondade säästev areng".
Nagu selgitas PRIA arengutoetuste osakonna juhataja kohusetäitja Piret Kljutšivski, sai Lümanda vallavalitsus PRIAlt Atla sadama esimese etapi ehitamise ja projekteerimise kuludele toetust 159 779 eurot ning käibemaksu hüvitamiseks 31 956 €, kokku 191 735 eurot.
Toetus oli juba täielikult välja makstud ning Atla sadama järgmistegi etappide väljaehitamine järgmiste toetuste abil käimas, kui PRIA otsustas objekti kontrollida.
"Objekt sattus juhuvalimi põhjal kontrolli. Võimalikke rikkumisi aimates tellis PRIA mullu septembris Atla sadama esimese ja teise etapi ehitustöödele ekspertiisi," väidab Kljutšivski.
Ekspertfirma OÜ Ehitusekspertiisibüroo hinnangul polnud projekteerija koostanud piisava täpsusega ehitusprojekti. Tegelikult ehitatud mahud olid väiksemad kui hinnapakkumises, mis oli toetuse taotlemise eel koostatud. Lisaks oli mitme töö hind oli ekspertiisi järgi põhjendamatult kõrge.
Tehtud tööde kohta koostatud aktid näitavad ehitustöid ja nende mahte samasuguses ulatuses nagu oli PRIAle laekunud hinnapakkumises. Hinnapakkumisega kooskõlas aktide ja mahtude alusel on vormistatud ja tasutud ka arved, mille põhjal Lümanda vallavalitsus PRIAle toetuse kättesaamiseks kuludeklaratsiooni esitas.
Näiteks on ehitatud poolteise meetri sügavune sadam, kuid projekteerimistingimused nõudsid sügavuseks 2,5 meetrit. Süvendamiseks tehtud väljakaeve maht on selle tulemusel poole väiksem kui taotluses, mille alusel PRIA toetuse määras. Oluliselt väiksemad mahud leidis ekspertiis ka betoonist erosioonikaitse rajamisel; ujuvkai jaoks oli projektis nõutud süvendus tegemata ja poomid puudu jm.
Kolm projekti
Ehituse projekteerija ja peatöövõtja OÜ Monoliit projektijuht Jaak Reinmets pole sellega nõus, et firma halba tööd tegi. Kinnituseks saatis ta Maalehe toimetusele joonise, kust selgub, et sadama sügavus oli ka põhiprojektis 1,5 m.
"See oli tellija soov ja kui oleksime midagi muud projekteerinud, mis tellijale poleks meeldinud, ei oleks meilt projekti vastu võetud," selgitab Reinmets. "Kahjuks muutus tellija soov pidevalt ja me koostasime tellijale kolm erinevat tehnilist lahendust. Me ei tea, millise lahenduse esitas vald PRIA-le."
Lisaks selgitab Reinmets, et põhiprojekt on projekteerimistööde algstaadium, mis võimaldab korraldada ehitustööde hinnapakkumise. OÜ Monoliit projekt oli aga tema kinnitusel lahti kirjutatud märksa täpsemalt ja välja olid toodud detailsed ehitussõlmed.
"Sellel näeb ka jooniste arvu, mis on 9 ja mis annab ammendava vastuse mitte ainult ehitushanke, aga juba ehitustööde korraldamiseks. Seetõttu on arusaamatu eksperdi väide, et joonised on puudulikud," ei mõista Reinmets ekspertiisis toodud etteheiteid.
Vaidlused ehitusprojekti ja tööde üle algasid siis, kui alltöövõtjaks sai Lümanda vallas tegutsev ja valla volikogu liikmele Margo Berensile kuluva firma OÜ Mert.
"See oli loomulik, et vald kui töö tellija soovis tööd anda oma valla ettevõtjale," pole Reinmets pahane. Kaubad saidki kokku, kuid mõne aja pärast läksid firmad tülli. Reinmetsa sõnul hakkas tellija konstruktsioonis järjest muudatusi tegema, mis muutsid ka töö sisu. "Algul tegin jooniseid ümber, aga pikapeale loobusin," tunnistab Reinmets.
Margo Berens väidab, et alltöövõtjana tegi ta seda, mida peatöövõtja ette nägi. Seda, milliseid muutusi vallavalitsus soovis, ta täpselt ei tea, volikogus sel teemal tema sõnul palju jutu polnud. Küll möönab ta, et algselt oligi koguni 5-6 lahendust, mis võiski tingida projektimuudatusi.
PRIA tellitud ekspertiis osutas paljudele projektist mitte kinnipidamise näidetele, mis kokkuvõttes tingisidki toetus tagasiküsimise.
Samas märgib Reinmets, et talle on arusaamatu OÜ Ekspertiisibüroo osalus Atla sadama ekspertiisis.
"Kummalise kokkusattumusena teostas sama ettevõte Atla sadama esimeses etapis omakorda OÜ Merdile alltöid. Projekteeris neile ujuvkaid ja teostas ekspertiisi OÜ Mert tehtud sadamakaile. Kuna oma tööandajat ei saadud kritiseerida, hakati peatöövõtja töös väljamõeldud vigu otsima," oletab peatöövõtja Reinmets.
Muutused peab kooskõlastama
PRIA möönab, et vähesel määral oli ka töid, mille mahud hindas ekspert projektis ettenähtust suuremaks. Kuid kõik muudatused projektis (ja selle tulemusel ka taotluse sisus) oleks toetuse saaja – Lümanda vallavalitsus – pidanud PRIAga eelnevalt kooskõlastama. PRIA oli toetuse saajale andnud nõusoleku muuta üksnes slipi asukohta ja kaldakindlustuse kõrgust tingimusel, et investeeringuobjekti kogumaksumus ja tööde mahud ei muutu.
PRIA on Atla sadama ehituseks määratud toetuste sihipärast kasutamist ja tekkinud olukorda arutanud nii eksperdi, audiitorite, Euroopa Kalandusfondi korraldusasutuse põllumajandusministeeriumiga. Ja muidugi Lümanda vallavalitsuse kui taotleja esindajatega, kel on olnud võimalus eksperdi järeldusi kommenteerida ja põhjalikke selgitusi anda.
Lümanda vallavanem Jaanika Tiitson ütles kolmapäeval Maalehele, et kuna nad said otsuse kätte mõne tunni eest, ei ole ta jõudnud sellesse korralikult süveneda .
"Tants ümber Atla sadama on käinud sügisest saadik, selle ehitamine on olnud keeruline protsess. Nüüd, kus ehitus lõpuks reaalselt valmis on saanud, tundub, et paberil ja bürokraatia jaoks asja justnagu polekski olemas," on vallavanem nördinud. "Täna oskan öelda ainult niipalju, et kindlasti me vaidlustame otsuse."
PRIA toetus
- I etapi toetus 191 735 eurot, millest nüüd küsitakse tagasi 38 226.
- II etapi toetus 191 662 eurot.
- III etapi toetus 63 974 eurot.
Allikas: projektikokkuvõtted
