EMPLi juhatuse esimehe Marek Kase sõnul peaksime metsanduse pikaajalistest plaanidest rääkides tegema rohkem koostööd ning lähtuma emotsioonide asemel teadmistest.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuste Liit ja Facebooki grupp Eesti Metsa Abiks osalevad mõlemad Eesti metsanduse arengukava koostamisel. Eesti Metsa Abiks koordinaator Linda-Mari Väli inimesena ainus, kes osaleb kõigis Eesti metsanduse arengukava töögruppides. EMPLi poolt on ekspertidena kaasatud kaks liiget. EMPLi hinnangul peaksime ühiselt töötama selle nimel, et meie metsamaa pindala ei väheneks.

“Mul on hea meel, et metsanduse arengukava koostamiseks on kokku toodud niivõrd erinevad osapooled - mets on Eesti jaoks tähtis teema ja vajab tõsist ning kvaliteetset arutelu. Kahjuks pole arengukava koostamise protsess olnud kaugeltki nii hea, kui võiks. Täna peame tegutsema olukorras, kus üks huvigrupp püüab argumentide lõppemisel oma eesmärke saavutada läbi koosolekutelt demonstratiivselt välja marssimiste ja piketiähvarduste. Metsanduse tulevikuplaanidest rääkides peame suutma teha koostööd ja kasutama emotsioonide asemel teadmisi. Peame ühiselt töötama selle nimel, et meie metsamaa pindala ei väheneks,” sõnas EMPLi juhatuse esimees ja töörühma liige Marek Kase.

Eesti metsanduse arengukava 2030 töörühm jaguneb omakorda sotsiaalse, majandusliku, ökoloogia ja kultuuri valdkonna alamtöörühmadeks. Töörühm kaardistab metsanduse valdkonna probleemid, lahendused ja eesmärgid, mis võetakse aluseks metsanduse arengukava 2030 algatamise ettepaneku koostamisel.

Eesti Metsa Abiks on ainus organisatsioon Eesti metsanduse arengukava protsessis, mis osaleb kõikides töögruppides, kuid on piketiähvarduse abil saanud veel juurde osalejaliikmeid.

“Meie tänased otsused määravad selle, millised metsad on meie lastel- ja lastelastel. Tänasest Eestist on pool metsamaa ja oleme Euroopas absoluutses tipus loodukaitsealade mahu poolest. Paraku on suur osa meie metsast vananev või juba surnud. Oleme Euroopa tipus ka surnud puude arvukuses. Meie vastutada on see, et Eestis oleks ka 50 ja 100 aasta pärast ilusad ja tugevad metsad ning selle saavutamine eeldab teadmisi, tööd ja koostööd,” lisas Kase.

EMA koordinaator Linda-Mari Väli vastus

On muidugi kurb kuulda, kui suure tööstusharu esindaja taunib rahvaorganisatsiooni protsessis, mille eesmärgiks on Keskkonnaministeerium ka ise välja kuulutanud "ühiskondliku kokkuleppe saavutamise". Eriti kurb on, kui sellist seisukohta edastatakse valeväidete abil.

Esiteks juhiksin tähelepanu, et kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (www.eestimetsaabiks.ee) on midagi palju enamat kui Facebook´i grupp. Niisugune mulje võib ehk pealiskaudsele kõrvalseisjale jääda, aga kui meie tegevusse süveneda, siis peaks ilmnema, et meie arsenal on märksa laiem.

Mittetulundusühinguna oleme osalenud nii kohtuprotsessides (hetkel näiteks Nursipalu raadamise küsimuses) kui mitmete teiste juhtumite lahendamise juures. Need on meieni jõudnud inimeste kaudu üle kogu Eesti, kellega kohtume enamasti isiklikult, et asjaoludest selge pilt saada. Sellise juhtumimenetluse tulemusel oleme muu hulgas päästnud ära ilusad metsad Harku järve ääres ja Lohusalu mere ääres, mis ilma meiepoolse sekkumiseta oleksid tõenäoliselt kinnisvaraarenduse tõttu hävinud, kusjuures ehituskeeluvööndi vähendamise hinnaga. Samuti on meil õnnestunud päästa mitmeid Tallinna väärispuid, millele oli tehtud puudulik ekspertiis ja mis ilma meie sekkumiseta oleksid samuti hävitatud. Ning need on vaid mõned näited meie tegevusest viimase pooleteise aasta jooksul.

EMPL-i esimees on eksinud, väites, et EMA on ainus organisatsioon, mis esineb kõigis neljas töögrupis. Ka Erametsaliidu esindajad osalevad nelja töörühma töös. Samas - kui Erametsaliidul on neli erinevat isikut kindlalt kaasatud, siis EMA esindajana on neljas kohas märgitud "Linda-Mari Väli", mis tähendab, et kuigi oleme saanud alamtöörühmadesse asendajaid saata, siis suurde töörühma saab tulla vaid üks esindaja. See omakorda tähendab, et ei ole võimalik säilitada alamtöörühmades valitsenud proportsionaalsust, kuna ühel inimesel on kõigi spetsialistide ees võimatu ühekorraga kaitsta nii meie metsandusliku programmi sotsiaalseid, kultuurilisi, ökoloogilisi kui majanduslikke aspekte. Selleks on vaja siiski nelja inimest.

Kuna viimasel suure töörühma kohtumisel lasti sisse vaid üks EMA esindaja, jättes ülejäänud kolm koordinaatorit ukse taha, siis ei olnud EMAl võimalik ka seista endale võetud ülesannete kõrgusel ehk kõigi nelja alamtöörühma probleemikaardistuste kaitsmisel.

Juhin tähelepanu ka sellele, et ükski EMA esindaja pole üheltki töögrupi koosolekult välja marssinud ning piketiähvardusel endale osalejaliikmeid saanud. Viimasel suurel ühistöörühmade kohtumisel saime vaid nõutava võimaluse kasutada kõiki asendusliikmeid - Martin Luiga seisis ökoloogia eest, Mati Sepp kultuuri, Indrek Vainu majanduse ja mina sotsiaalia. Seekordsel ühistöörühmade kohtumisel sai osaleda vaid Vainu.

Hoopis EMPL-i esindajad ähvardasid 14. juuni MAKi suure töörühma kohtumisel töörühmast lahkuda, kui Eesti Metsa Abiks saab neljaliikmelisena osaleda.

Eesti- Metsa ja Puidutööstuse liidul on õigus, kui ta toob välja meie võrdlemisi suure kaitstavate alade pindala, ent lisaks sellele, on meil ka Euroopa Liidu riikidest teiseks kõige intesiivsem raie (OECD andmetel). Rangelt kaitstavad alad üksi ei taga ökosüsteemide jätkusuutlikkust ega ka metsa ühiskondlike ja kultuuriliste väärtuste säilimise tagamist.

Lisaks sellele märgin ära, et EMPL-i esindajad, kes räägivad palju sellest, et ei tohi olla emotsionaalne, on töörühmade kohtumisel kodanikuühenduste esindajatega äärmiselt üleolevad ja ebaviisakad, pidevalt tehakse solvanguid, teatakse, et me segame tööd, küsitakse, miks me üldse siin oleme, ja nõnda edasi. Pean ausalt tunnistama, et selliste inimestega ei ole lihtne töötada. Soovitaksin EMPL-i esindajatel igatahes ka avalikkuse pilgu eest varjul toimuvatel kohtumistel viisakust säilitada. Kindlasti aitaks see meid metsandusprobleemide lahendamisele lähemale.

Lõpetuseks märgiksin, et olen nõus, et metsamaa pindala vähenemine on probleem, eriti just suurlinnade, nagu Tallinn ja Tartu, lähedal toimuvate mastaapsete kinnisvaraarenduste tõttu. Tegelikkuses väheneb aga veelgi kiiremini vana ja nii-öelda küpse metsaga kaetud metsamaa pindala. Eelkõige just selle probleemi lahendamise eesmärgil oleme ka MAK2030 protsessi sisenenud. Viimastel aastatel on Eestis metsade raie üha suurenenud ning 2007. aastaga võrreldes on raiemahud tõusnud 4,5 miljonilt tihumeetrilt 11 miljoni tihumeetrini 2017. aastal. Kunagi varem pole nii palju metsa lageraiutud. Kui 2007 raiuti lageraiega ligi 3,5 miljonit tihumeetrit puitu, siis 2017. aastal ligi 9 miljonit tihumeetrit. Kokku väljastas keskkonnaamet möödunud aastal lageraielube 55 000 hektarile.

EMA ei ole metsade majandamise vastu, aga meie väide on, et see, mis meie metsades praegu toimub, ei ole säästev metsandus. Just säästev metsandus on aga meie metsaseaduse aluseks ning on viimane aeg, et me tööstuslikult rajalt kõrvale pööraksime, enne kui kõik osapooled, ka töösturid ise, liigse raiumise tõttu kõrvetada saavad.