Rahvaliidu tõehetk: Reiljan süüdi, partei jätkab üksi

 (11)
Villu Reiljan
Villu ReiljanFoto: Sven Arbet

Vähem kui nädalaga otsustas Rahvaliit sotsidega mitte ühineda, vahetusid juhid ning Riigikohtu otsus sundis erakonna rajaja Villu Reiljani lahkuma nii parteist kui Riigikogust.

Rahvaliidu erakorralise kongressi otsus, et sotsidega ei ühineta ja erakond jätkab iseseisvalt, oli pühapäeval Rahvaliidu kauaaegsele juhile Villu Reiljanile kui sünnipäevakingitus.

Lisaks astus teisipäeva õhtul ametist tagasi sotsidega ühinemisele panuse teinud erakonna esimees Karel Rüütli.

Eilne Riigikohtu otsus, mis kinnitas Harju maakohtu ja Tallinna ringkonnakohtu otsused, mille järgi Reiljan pistise nõudmises süüdi tunnistati, oli seevastu külmaks dušiks.

Samal päeval esitas Villu Reiljan Riigikogu esimehele Ene Ergmale parlamendist ja Rahvaliidu ajutisele juhile Mai Treialile erakonnast lahkumise avalduse.

“Ta esitas mulle omaenda loodud erakonnast lahkumise avalduse,” tunnistab Riigikohtu otsusest šokeeritud vastne Rahvaliidu juht Mai Treial. “Ma austan Eesti Vabariigi kohtuotsust, aga isiklik veendumus on, et midagi sellist Villu Reiljan toime pannud ei ole.”

Veel lisab Treial sõnad: “Me läheme erakonnaga edasi.”

Karavan uppi ei lähe

Arvo Sirendi sõnul mõjub Villu Reiljani sunnitud taandumine erakonnale halvasti. “Ta tundis kõiki neid inimesi,” tõdeb mees.

Samas kinnitab omapäi jätkava Rahvaliidu üks juhtfiguure, et karavan uppi ei lähe.

“Poliitiline vägivald ei saa olla põhjuseks Rahvaliidu lõpetamisele,” räägib Sirendi. “Liiga palju on inimesi, kellel on hea meel, kui kedagi karistatakse. Neile pole tähtis, kas saab süüdlane või süütu, peaasi et keegi ülemustest saaks. Kõigile meeldib arvata, et kuskil varastatakse meid paljaks.”

“Mina pole ärategemist kohanud,” tunnistab Riigikohtu esimees Märt Rask.

“Kui üks inimene eksib, siis ei saa pärast kolm inimest ja veel kolm inimest — kokku seitse inimest — eksida,” tõdes Riigikohtu juht, viidates kolmeastmelisele kohtule, kus maakohtus langetab otsuse üks, ringkonna- ja riigikohtus kummaski kolm kohtunikku.

”Kui kohtuistungid oleks kinnised, siis oleks see võimalik. Avalikkuse kontroll, kas või meediapeksu näol, on niivõrd tugev, et ei ole võimalik kasutada tervet riiklikku süsteemi kellelegi ärategemiseks.”

Rask tuletab meelde oma endise erakonnajuhi Siim Kallase protsessi. “Ei tulnud minul kordagi pähe mõtet, et kellegi karvane käsi tahab talle ära teha. Olid lihtsalt vaieldavad asjad.”

Eile lõuna ajal Riigikohtu kodulehele ilmunud avaldus väidab järgmist:

“Kolleegium on seisukohal, et maa- ja ringkonnakohtu otsusega on kindlaks tehtud, et
V. Reiljani ülesandel küsis T. Sild A. Pärnalt raha otsustuste tegemise eest viimasega seotud äriühingu AS Wipestex Grupp suhtes seoses Tallinnas aadressil Rävala 8 asuva kinnisasja pakkumismenetlusega.”

“Samuti on kindlaks tehtud, et A. Pärn nõustus talle esitatud pistise nõudmisega.

Seega on kriminaalasjas tõendatud pistise võtmiseks ja andmiseks vajaliku kokkuleppe olemasolu,” resümeerib Eesti kõrgeim kohus, märkides, et jõusse jääb Reiljanile määratud kahe aasta ja kolme kuu pikkune tingimisi vangistus kolmeaastase katseajaga.

V. Reiljan, T. Sild ja A. Pärn tähendavad Riigikohtu otsuses Villu Reiljanit, Tarmo Silda ja Aivo Pärna.

“Täis bullshit,” pahandab ühes Reiljaniga kriminaalkurjategijaks tunnistatud ärimees Aivo Pärn. “Mina pole Villu Reiljanile kunagi mingit cash’i andnud. See on advokaatide soust. Väänatakse minu sõnu.”

Skandaalse korruptsiooniprotsessi võtmetegelane väidab, et õigust peaks mõistma tõendite järgi, mitte aga oletama. “Ei olnud nii,” raiub ta. “Tõendeid ei saa olla. Ma ise tean, mida ma olen lubanud. Mina olin üksi seal juures. Aga nüüd on kõik minust targemad. Advokaadihakatis pressis minult cash’i välja. Nüüd olen mina ja on Villu selles süüdi.”

“Solvav on ta küll,” on Reiljan Riigikohtu otsust kommenteerides napisõnaline. “Poliitilise ärategemise kirg oli nii suur.”

Reiljani sõnul on ta süütu ja läheb kindla peale Euroopa Inimõiguste Kohtusse. “Esialgu võtan Riigikogust asjad ja lähen tööle. Töökoht on mul olemas.”

Veeber rahustab

Üheteist aasta pikkuse kohtukadalipu läbi teinud ja Euroopa Inimõiguste Kohtust võiduga naasnud suurärimees Tiit Veeber on rahulik.

Loe veel

Rahvaliidu pühapäevasel kongressil loeti ette Veeberi läkitus: “Oli üheksakümnendate aastate lõpp, kui pidasime Villu ja Janno Reiljaniga pikka mõttetalgut olukorrast riigis. Seis nõudis uut poliitilist mõtlemist. Vaja oli teha uus erakond. Lõime käed. Seejuures vaatas Villu Reiljan mulle sügavalt silma ja ütles: “Sina ei saa avalikkuse ette tulla, sina jääd toetajaks!”

Tol ajal oli mul kaelas kuhjaga kriminaalasju. Hoogu sattunud süüdistaja oli tellija meeleheaks joonistanud riigile tekitatud kahju suuruseks 1,9 triljonit krooni. Lõpuks mõisteti mind õigeks. Täna on Villu Reiljanil ees sama: kümme aastat kohtuteed.”

Rahvaliidu rebenemine 

- 12. aprill
Kell 13 sõlmivad Rahvaliit ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) ühiste kavatsuste deklaratsiooni, mis näeb ette erakondade ühinemiseks kõneluste alustamist. Deklaratsiooni allkirjastavad Rahvaliidu esimees Karel Rüütli ja SDE esimees Jüri Pihl.

Õhtul küsib Rüütli erakonna volikogult luba läbirääkimisdelegatsiooni moodustamiseks. Volikogus puhkeb sõnasõda ja suur hulk liikmeid eesotsas president Arnold Rüütliga marsib koosolekult välja. Kohale jäänud saadikud hääletavad delegatsiooni moodustamise poolt. 

- 23. mai
Rahvaliidu kongress ei toeta SDEga ühinemist. Iseseisvalt jätkamise poolt võtavad teiste seas sõna president Arnold Rüütel ja partei endine juht Villu Reiljan. 

- 24. mai

Osa rahvaliitlasi teatab SDEga ühinemisest. Otsa teevad lahti kümme saarlast, teiste seas partei sealne esimees Aarne Lember ning endine maavanem Jüri Saar. 

- 25. mai
Rahvaliidu esimees Karel Rüütli ning aseesimehed Kajar Lember, Anto Liivat ja Ene Tomberg astuvad tagasi.

Partei ajutiseks juhiks saab Mai Treial. 

- 26. mai
Jaak Allik ja Tiit Tammsaar lahkuvad Rahvaliidust SDEsse.