Rail Balticu trassi veel pole, toetust veel pole
Valusamatele uut raudteetrassi puudutavatele küsimustele vastab Rail Balticu (RB) projektijuht Indrek Sirp.
Millal selgub, milline trassilõik valitakse raudtee ehitamiseks?
See toimub eri koridoride võrdlemisega, mis kestab järgmise aasta alguseni. Esmane arusaam eelistatuimast asukohast peaks sündima järgmise aasta veebruaris-märtsis.
Kas Euroopa toetus on juba määratud ja milline on ajakava?
Euroopa toetust kasutades toimub ka praegune planeerimine, ehituseks ei ole veel toetust määratud.
Selle aasta mais algas RB Eesti osa planeerimine ja eelprojekteerimine; septembris valitakse välja trassikoridori võimalikud asukohad, mida hakatakse analüüsima ja võrdlema.
Septembris-oktoobris toimub esimene avalikustamine, edaspidi on neid plaanis veel vähemalt kaks.
2015. aasta sügisel kehtestatakse trassikoridori maakonnaplaneeringud.
Sama aasta lõpuks peab valmima eelprojekt ning Eesti koos nelja ülejäänud riigiga esitab Euroopa Komisjonile taotluse Rail Balticu rahaliseks toetamiseks 85% ulatuses.
Aastal 2016 taotletakse ehitusluba, selle alusel saab alata maade võõrandamine.
Detailne projekteerimine lõpeb ilmselt 2017, ehitus algab eeldatavasti 2018.
Millal selguvad ülekäigud, sillad, viaduktid, tunnelid jms? Kas need toovad kaasa väga suuri muutusi maainimeste ja põllumeeste igapäevaellu?
Läbipääsukohtade põhimõttelised kohad töötatakse välja juba trassikoridoride võrdlemise raames sel sügistalvel, täpsustuvad need järgmise aasta kevadeni.
Silmas tuleb pidada nii tasuvust kui ka kohalikul tasandil avalduvaid mõjusid. Küll ei saa välistada kohapealset vajadust maaelu ümber korraldada.
Millised rongid hakkavad RB trassil peamiselt sõitma?
Nii reisi- kui kaubarongid. Võimaliku graafikuna on välja pakutud, et reisirong käiks iga kahe tunni tagant päeval ja kaubarongid sõidaksid pigem öösel. Peatused tulevad Ülemistele Tallinnas ja Pärnusse.
Kehtna valla külade ja ettevõtete eestseisja Vahur Tõnissoo rõhutab, et trass tuleb valida põhjalikele uuringutele ja analüüsidele tuginedes, aga Eesti riik on valinud kiirmenetluse. Miks?
Ajagraafik on tõesti mõnevõrra range tulenevalt rahastamisvõimalustest.
Milliste kanalite kaudu on kodanikel võimalik sel teemal kaasa rääkida? Mida tähendavad avalik väljapanek ja avalik arutelu? Kuidas neis osaleda?
Ettepanekuid saab esitada Rail Balticu portaali www.railbaltic.info kaudu või saates ettepanekud kas Harju, Rapla või Pärnu maavalitsusse.
Avalik väljapanek on mõeldud selleks, et tutvustada kavandatava raudtee iseloomu ja tehnilisi nõudeid ning esitleda trassikoridoride alternatiivseid asukohti. Avalikel aruteludel räägitakse kõik need teemad lahti.
Kas tasuvust võrreldes võetakse kuluna arvesse ka inimestele vajalikud uued väljasõidu-, ümbersõidu- jne teed, hüvitised, võimalik elamute võõrandamine jne?
