Rando Värnik: Eesti põllumeestele tuleks top-up kindlasti taastada

Uuringu “Eesti piima- ja sealihatootjate konkurentsivõime lähiriikide võrdluses” projekti juht Eesti Maaülikooli professor Rando Värnik leiab, et Eestis tuleks põllumeestele üleminekutoetus top-up taastada, kuna Lätis ja Leedus on seda toetust saavad tootjad paremas seisus.

„Mina arvan, et kindlasti tuleks otsida üles need võimalused ja taastata põllumeestele top-up, sest teised naaberriigid on selle olukorra lahendanud toetust makstes, nii et mõistlik oleks lahendada see olukord ka Eestis,“ teatas Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi professor Rando Värnik Maalehele.

Eile Riigikogu maaelukomisjonile üle antud põllumeeste konkurentsivõimet võrdlev uuring, mille koostasid Maaülikooli teadlased eesotsas Rando Värnikuga, toob esile, kuivõrd väiksemate riiklike tugedega peab eesti põllumees hakkama saama.

Rando Värnik tõi uuringu põhjal esile, et Eesti oleks võinud panna 2015. aastal põllumeeste üleminekutoetuseks top-up 24 miljonit eurot, mida paraku ei tehtud. Samas Läti andis 2015. aastal oma põllumeestele üleminekutoetust 42 miljonit ja Leedu 32 miljonit eurot.

„Eesti võib panna selleks toetuseks kuni aastani 2020 kokku 140 miljonit,“ rõhutas Rando Värnik.

Ka ei takista professori hinnangul top-up`i maksmast nn vananenud mudel aastatest 2006-2007, sest teistes riikides rakendatakse seda samadel alustel.

„Seal on küll mõned piiranguid, kuidas seda toetust on võimalik maksta, aga tegelikult need mehhanismid on teistes riikides töötanud ja kui vaatame 2007. aasta piimakvoodi omanikke, siis neist 75% veel toimetavad. Nendele piimatootjatele võiks ju seda toetust rakendada,“ arutles professor Värnik.

Ka tõi Maaülikooli teadlane esile, et kindlasti ei saa rääkida, et see toetus on vähe efektiivne.

„Efektiivsuse poole pealt ütleksin mina niimoodi, et kui teistes riikides on ikkagi loomade arv mõnevõrra vähem vähenenud kui Eestis, siis tõenäoliselt see üleminekutoetuse maksmise mõju on reaalselt olemas,“ ütles Rando Värnik.