Tema endises metsavahikordonis asuv kodu jääb metsa sisse, kuid kruusateed pidi on Tamme külani, kus kool, kauplus jms, vaid kilomeeter-poolteist.

Oma üllatuseks on Siniallik leidnud, et üks Rail Balticu trassivariantidest, mis poolitab Raikküla valda, jookseks otse üle tema kruusatee ja eraldaks ta külast. Kogu majapidamine jääks raudtee planeeringutsooni 350 meetri sisse.

Kruusatee Siniallikute kodu juures lõpeb. Kui raudtee üleöö valmis ehitataks, jääks nad täielikult plindrisse – oleks oma kogukonnast ära lõigatud, ja uut teed, mis viiks teisele poole jääva külani, oleks raske kui mitte võimatu rajada. Tegu on karstialaga, kus kevaditi pikalt liigvesi peal.

“Ma olen üsna segaduses,” ütleb mees. “Üks asi, et praegu on rääkimise aeg, aga teisalt pole mitte midagi kindlat. Ei tea midagi ülesõitudest ega ümbersõitudest ega sellestki, kas see trassivariant tuleb või mitte.”

Kahevahel olles peab ta rääkimist ikkagi õigemaks. Seda enam et Sinialliku pere poleks ainus, kelle raudtee kogukonnast ära lõikaks.

“Ei usu, et meist igaühele raudteest ülesõit ehitataks, saaksime Tammel käia ehk mitmekümnekilomeetrise ringiga Rapla kaudu. See eraldab siinpoolsed pered ära, liikumiseks valitakse uued suunad. Aga kui siinsed lapsed mujal koolis käima hakkavad, jääb varsti võib-olla kool liiga tühjaks. Kas poe pidamiselgi enam mõtet on ja nii edasi.”

Nii arutledes leiab Siniallik, et valda pooleks lõigata õige pole ning eelistama peaks varianti, mis jookseb piki Raikküla ja Kehtna valla piiri. “Aga ega mul ju argumente õieti ole. Kui ütlen, et mulle ei meeldi, siis sellest ei piisa.”