Algul mõtles mees, et on unustanud võileivad maha. “Siis nägin aga, et teisel pool kiviaeda mässas rebane mu võileivakotiga,” meenutab Vahur. “Läksin vaatama, et ehk jäi siiski mulle ka midagi, kõht oli ju tühi.”

Maitsva suutäieta jäänud kena koheva sabaga rebane tuli aga mehele järele ja kui kahejalgne läks autost eemale tööd tegema, ronis reinuvader jälle autosse uut saaki otsima.

“Kõrvad paistsid rooli kohalt,” naerab Vahur noort ja julget rebast, kes oli terve suve ta võsa lõikamisel eemalt silma peal hoidnud.

Kurese küla viimane inimene suri 37 aastat tagasi ja nüüdseks peavad metsloomad seda enda valduseks. Eelmisel talvel kukkus metsseaemis vanasse kaevu ja hukkus. Suure lumega olid otsa saanud ka neli temaga koos olnud kesikut, kes ei suutnud ise lume seest toitu otsida.

Sel sügisel murdsid aga hundid maha Urmas Vahuri veisekarjast 11 noort mullikat ja pullipoissi, kui hundiema õpetas poegadele jahi pidamist. Erinevalt täiskasvanutest ei osanud noored veised ennast hallivatimeeste eest kaitsta.

“Mina ei ole selle poolt, et hunte kütitaks,” ütleb mees vaatamata tekitatud kahjule. “Ma olen ise oma tegevusega trüginud huntide põlisele alale.” Nüüd plaanib ta võtta karjakoerad, kes hoiaksid metsaelukad veisekarjast eemal.