Reedel tähistati Raadi kalmistul Julius Kuperjanovi 125. sünniaastapäeva

 (1)
Reedel tähistati Raadi kalmistul Julius Kuperjanovi 125. sünniaastapäeva
Foto: Kaitsevägi

Reedel tähistasid kuperjanovlased ning väike rahvahulk Tartus Raadi kalmistul Kuperjanovi jalaväepataljoni asutaja ning Vabadussõja sangari Julius Kuperjanovi 125. sünniaastapäeva.

Pataljon tähistas Kuperjanovi sünnipäeva Taara linnakus toimunud rivistusega ning pärja asetamisega Kuperjanovi büstile. Rivistuse järgselt suundusid pataljoni esindajad koos liputoimkonnaga Julius Kuperjanovi hauale Tartus Raadi kalmistul, kus toimus avalik Kuperjanovi 125. sünniaastapäevale pühendatud mälestusüritus ning pärgade asetamine.

„Teda iseloomustas jäägitu isamaa armastus, julgus kombineeritud tarkuse ja vilumusega ning külmaverelisus kallutada ka kõige raskemad olukorrad enda kasuks,“ ütles rivistusel peetud kõnes Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem major Indrek Sarap.

Kaplani tavakohase tuumaka usulise mõtiskluse ja ühise meieisapalve lugemise järel jõudis sõnajärg minuni:

„Kallid siinolijad! Lubage öelda paar sõna Tartu Rahu Põlistamise Seltsi poolt. Küünlapäeval sajand tagasi, oli Tartu leinas. Välksõja tunnustega Eesti Vabadussõja vastupealetung oli jõudnud Valga lähistele. Paju lahingus surmavalt haavata saanud väejuht Julius Kuperjanov suri Tartus 2. veebruaril 1919.

Kuperjanovi partisanisalga iga reamees teadis, et Eestil on õigus oma riigi territoriaalsele terviklikkusele. Kuperjanovlased, 5. Jalaväerügemendi jt väeosade võitlejad vabastasid Petserimaa. Kaasajal Eesti kaitseväe kaks erukindralit kõigest sellest aga aru ei saa. 25. novembril 2015riigikogus toimunud hääletusel olid nad EV territoriaalse terviklikkuse vastu.

Seotud lood:

Kallid siinolijad! Lubage tänada kuperjanovlasi, kes austavad väärikalt oma väejuhi mälestust! Olge tänatud kõik, kes te tulite Julius Kuperjanovi 125. sünniaastapäeval teda mälestama.“

Neid sõnu jälgisid pingsa tähelepanuga Kuperjanovi jalaväepataljoni ohvitserid, kes näivad tõelised Eesti sõjamehed olema. Nagu aru saime, kuulsid nad midagi niisugust, mida nad varem polnud kuulnud.

Olgu tänatud Olev Teder ja tema juhitud Julius Kuperjanovi Selts, kes väsimatult tegeleb meie rahvuskangelase elu ja võitluse uurimise ning tutvustamisega. Olgu tänatud need, kes läbi aegade on kaitsnud ja hooldanud Julius Kuperjanovi kalmu ja väärikat hauatähist, mille külge isegi punased ei julgenud oma kätt panna. Olgu tänatud need, kes sageli ohtusid trotsides ja selle tõttu vaenamist kogedes on rahvuslikel pühadel väejuhi kalmul küünlaid süüdanud!

Lubage lugejate tähelepanu juhtida sellele, et 29. novembril on Petserimaa vabadusvõitleja Reet Tobre 60. sünniaastapäev, mida tuleks väärikalt tähistada. Kui keegi tunneb Reeda lähedasi, palun sellest märku anda Tartu Rahu Põlistamise Seltsile telefonil 56 908 945 või meiliaadressil Aldo.Kals2@gmail.com.

Julius Kuperjanov sündis 11. oktoobril 1894 aastal Pihkva kubermangus, kus elas kuni 1904. aastani mil pere kolis tagasi Eestisse. Oma haridusteed alustas Kuperjanov Vana-Kuustes Sipe ministeeriumikoolis ning jätkas oma haridusteed Tartu kooliõpetajate seminaris. 1915. aasta veebruaris kutsuti ta sõjaväeteenistusse Vene keisririigi armeesse, mille koosseisus ta osales 1. maailmasõjast. Kuperjanovil tekkis partisanide salga loomise mõte seoses üldise peataoleku ja korralagedusega, mis 1918. aasta detsembri viimastel päevadel kogu lõunarindel valitses. Kuperjanovi partisanide pataljoni ametlikuks sünnipäevaks võib pidada 23. detsembrit 1918, mil leitnant Julius Kuperjanov sai tollaselt 2. diviisi ülemalt kolonel Limbergilt loa moodustada eriline partisanide salk. Leitnant Julius Kuperjanov sai haavata Paju lahingu käigus ning suri 2. veebruaril 1919. aastal Tartus. Pärast Kuperjanovi surma nimetas vägede ülemjuhataja kindral Laidoner pataljoni Kuperjanovi partisanide pataljoniks.

Allikas: mil.ee