Riigikogu arutas, kuidas viia kiire internet maainimesteni
Riigikogu SDE fraktsiooni liige Tanel Talve viitas tänasel olulise tähtsusega riikliku küsimuse - lairiba ehk kiire interneti väljaehitamise arendamise - arutelul, et selle teemalised pingutused Eesti erinevate piirkondade võimaluste parandamisel on takerdunud.
Ta toonitas, et valitsuslepe täienes eelmise aasta hilissuvel punktiga, mis lubab tagada igale maal elavale perekonnale mõistliku hinnaga kommunikatsioonid - elektri, kiire interneti ja korralikud sõiduteed, luues selleks vajalikud täiendavad toetusmehhanismid ehk nn viimase kilomeetri toetuse. Vastutajatena said kirja majandus- ja taristuminister ning riigihalduse minister, paraku pole aasta jooksul selles suunas suuremaid arenguid toimunud.
„Me räägime Eestist kui maailma edumeelseimast e-riigist ja kindlasti olemegi selles vallas suurepärast tööd teinud. Kuid Euroopa Liidu elektroonilise side raporti kohaselt on Eesti kiire interneti leviku ja kasutuse osas Euroopas viimaste seas. Kas me saame selle üle uhkust tunda?“ küsis Talve. Ta julgustas vastutavaid ministeeriume kiiremini võtma ette samme, mis lisaks kiire internetiühenduse tagamisele pakuksid inimestele ka koolitusi ja presentatsioone, selgitamaks kuidas ülikiire internetiühenduse kasutamisvõimaluse olemasolu meie arengus täiesti uue lehekülje avab.
„Muuhulgas nähakse selles võimalusi tervishoiuteenuste arendamiseks, hariduse kättesaadavuse suurendamiseks, ühiskonna paremaks kaasamiseks otsustamisse, kodukontorite leviku ja seoses sellega ka maapiirkondade arengu hoogustamiseks,“ meenutas ta.
Kõljalg: kiire interneti levikuks tuleb kõrvaldada bürokraatlikud takistused
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Kristjan Kõljalg leidis tänasel arutelul, et fikseeritud juurdepääsuühenduste rajamise hinna ja ajakulu vähendamiseks on riigikogu ülesandeks kõrvaldada bürokraatlikud takistused seadusandluses.
Kõljalg selgitas, et osaliselt rajatud ja veel rajatava lairiba baasvõrgu ülesandeks on tagada just turutõrkega maapiirkondade juurdepääs kiirele ja ülikiirele internetile.
„Eesmärk on ambitsioonikas: kiiret ja stabiilset internetiühendust tagav fiiberoptiliste kaablite võrk peab jõudma 98 protsendile Eesti majapidamistele, ettevõtetele ja asutustele lähemale kui 1,5 kilomeetrit. Sellest eesmärgist me loobuda ei saa ja EstWin projekt tuleb lõpuni viia,“ rõhutas Kõljalg Reformierakonna fraktsiooni nimel peetud sõnavõtus.
Baasvõrgu väljaehitamine on kriitiline eeldus, et internetiühenduse kiirus üle Eesti kasvada saaks. Baasvõrku on vaja nii valguskaabliga interneti saamiseks kui ka mobiilse interneti kvaliteedi tõstmiseks.
„Ometi jääb piirkondi, kus selle teenuse turg ei toimi. Seal on lahenduseks kogukonna, omavalitsuse ja teenusepakkuja vaheline koostöö. Ainult üheskoos on võimalik leida mõistlikuma hinnaga lahendused nendele kodudele ja ettevõtetele, mis jäävad turutõrke piirkonda,“ rõhutas ta.
Kristen Michal: baasvõrgu ehitamisest jääb väheseks
Majandus- ja taristuminister Kristen Michal ütles, et ainult baasvõrgu ehitamisest jääb kiire interneti viimisel inimesteni väheks, vaja on ka juurdepääsuvõrke ehk viimast miili. Seda saab ministri sõnul saavutada nii kaabliga kui mobiilselt. Viimane ei vaja riigi poolt täiendavaid meetmeid, on soodsam lõpptarbijale ligipääsemiseks ja katab keskmise tarbija internetivajaduse. Minister tõi välja, et mobiilse interneti kättesaadavuse eesmärk oli 80 protsenti Eesti territooriumist ja see on tänaseks täidetud.
Michali sõnul on suurem takistus fikseeritud ühenduse toomisel lõpptarbijani selle paigaldamise kõrge hind. Lahendusena pakkus ta kiire interneti soovijate koostööd naabritega ja kohaliku omavalitsuse tasandil. Ta kutsus inimesi ja kohalikke omavalitsusi ja kogukondi üles võtma initsiatiivi ja tõi eeskujuks Suure-Jaani valla.
Michali sõnul on koostöös sideettevõtete ja valdkonnaekspertidega tuvastanud suur hulk seadusi, mis vajaksid muutmist, selleks et vähendada fikseeritud juurdepääsu ühenduste rajamise hinda ja ajakulu. Ta tõi näiteks ehitusseadustiku, asjaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse, täitemenetluse seadustiku ja riigilõivuseaduse, mis omavad puutumust lairibavõrkude ehitamise seadustamisega. Seadusandluse muudatus annab hinnanguliselt 4–5-kordse kokkuhoiu.
