Kõik käis tavatult kiiresti

Est-For Invest OÜ taotluse järel läks valitsusel kiireks, sest seaduse järgi peab Vabariigi Valitsus tegema planeeringu algatamise otsuse kolme kuu jooksul. Seega oli aega 30. aprillini.

Asjameeste juttu uskudes oli ainus takistus riigi eriplaneeringu algatamise tähtaegseks otsustamiseks Vabariigi Valitsuses küsimus planeeringu rahastamisest. Hinnanguliselt oli tegu mitusada tuhat eurot maksva planeeringuga. Seda raha valitsusel aga väidetavalt polnud. See aga lahendati kõnealuse eelnõuga nr 411, mis nägi ette, et selle eest võib tasuda asjast huvitatud isik, antud juhul Est-For Invest OÜ. Riigikogu sättis oma töökorralduse nii, et planeerimisseaduse muudatused jõustuksid kiiremini kui see üldises korras muidu käinud oleks.

Riigikogu majanduskomisjon algatas ja arutas planeerimisseaduse muutmise ning sellega seonduvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõud oma erakorralisel istungil 23. märtsil 2017.

Eelnõu võeti täiskogu 4. aprilli päevakorda, eelnõu juhtivkomisjoniks määras majanduskomisjoni ja eelnõu ettekandjaks sai Erki Savisaar.

„Planeerimine on suhteliselt kallis tegevus ja kehtivas seaduses ei ole sätestatud, kuidas saaks planeeringust huvitunud isik selle eest tasuda. Menetlusse võetud seadusmuudatusega soovitakse see lünk täita,” rääkis Savisaar eelnõu esimesel lugemisel, mis 4. aprillil ka lõpetati.

Muudatusettepanekute tähtajaks määrati tavatult lühike aeg, kaks päeva ning ühtegi muudatusettepanekut riigikogulastelt ei tulnud. Juba 12. aprillil läbis eelnõu teise lugemise.

Üksmeelne heakskiit

Kolmas lugemine peeti nädal hiljem, 19. aprillil 2017. Reformierakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Meelis Mälberg kutsus kõiki seadust vastu võtma, kuna tegemist on mõistliku eelnõuga.

„Seda eelnõu on otseselt seostatud Eesti puidu- ja metsatöösturite kavaga rajada Tartu lähedale circa miljard eurot maksev ülimoodne puidurafineerimistehas. On mõistlik, et asjast huvitatud osaleksid ka kulude katmisel,” märkis ta, lisades, et eelnõu annabki võimaluse, et planeeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmitakse leping ning seesama isik saab katta planeeringu menetlemisega seotud kulud.

Samas kinnitas Mälberg, et planeeringu tellijaks jääb aga ikka avalik võim ja veel väitis ta, et see aitab ka välistada olukorra, kus see, kes maksab, tellib ka muusika.

Eelnõu poolt hääletas 77 rahvasaadikut, vastu ei olnud keegi, erapooletuks ei jäänud samuti mitte keegi. Eelnõu võeti seadusena vastu. Riigikogu oli üksmeelne.

Muudatus on probleemide laegas

Riigikogulastel oli enne otsustamist teada ka Riigikontrolli arvamus seaduse eelnõule, kuid nagu näitas asjade kulg, see mingeid muudatusi eelnõusse ei aidanud tuua.

„Avalikud ja erahuvid peaks olema tasakaalus, nende tasakaalustamine peaks olema läbipaistev ja erapooletu ning huvitatud isikul ei tohiks olla ka näiliselt võimalik kallutada planeeringu koostamist rahastamise kaudu oma huvides,” kirjutas riigikontrolör Alar Karis kirjas majanduskomisjonile 6. aprillil 2017. Samas lisas ta, et see on ka huvitatud isiku huvides, et keegi ei saaks talle heita temaga seotud planeeringu erapooletusele kahtluse varju.

Riigikontrolör soovitas kaaluda ka võimalikke probleeme, mida planeerimisseaduse üksikjuhtumipõhine muutmine võib tulevikus kaasa tuua riigile ja kohalikele omavalitsustele erinevate planeeringute koostajatena.

„Leian, et oleks mõistlik erinevate riskide maandamiseks ja nii avalike kui ka erahuvide tasakaalustatud kaitseks näha riigieelarves ette raha planeeringute jaoks, mille koostamist riik korraldama peab,” rõhutas Karis oma pöördumise lõpus.

Kerge südamega ei kuulutanud seda seadust mullu 2. mail välja ka president Kersti Kaljulaid.

Samal päeval oma kirjas riigikogu esimehele Eiki Nestorile juhib temagi tolle tähelepanu asjaolule, et seadusloome üheks ülesandeks on erinevate ühiskonnas esindatud huvide tasakaalustamine. Samuti peab see arvestama õigusselguse ja õiguskindluse põhimõtetega.

Oli muidki võimalusi

Kaljulaidi sõnul on sellist seadusandlikku tasakaalu seadusandjal võimalik saavutada vaid läbipaistva, üksikasjaliku ning kaasava seadusmenetluse teel. Käesolev seadusmenetlus ei vastanud ei nendele ega ka hea õigusloome nõuetele aga vähemalt kahel põhjusel.

Esimese põhjusena tõi ta välja seaduseelnõude menetlemise kiiruse. Eelnõu läbis riigikogus kolm lugemist praktiliselt kahe nädalaga ning muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati peale eelnõu esimest lugemist riigikogu täiskogus seadusega üldiselt ette nähtud kümne tööpäeva asemel kaks.

„Selline kiirkorras menetlemine ei jäta võimalust sisukaks parlamentaarseks debatiks,” märkis president.

Teise põhjusena tõi Kaljulaid oma kirjas Nestorile välja valikute vähest põhjendatust. Riigil on vastavalt põhiseaduse §-le 113 juhul, kui huvitatud isiku poolt soovitud menetlus osutub talle rahaliselt liialt koormavaks, õigus kehtestada vastav riigilõiv.

Seadusandja ei ole põhjendanud oma otsust, miks ta ei pidanud võimalikuks määrata seadusmuudatusega eraisikule pandava planeerimise kulude kandmise võimaluse riigilõivu alusel, vaid on selleks ette näinud eraõigusliku lepingu sõlmimise.

Erinevalt riigilõivust ei pruugi eraõigusliku lepingu puhul olla selge ja ette nähtav huvitatud isiku poolt kantava rahastamiskohustuse suurus.

Risk vahib seadusest vastu

„Seadusmuudatus ei tohiks jätta isegi näiliselt muljet, nagu oleks ettevõtjatel võimalik uue korra järgi kallutada rahastamise kaudu planeeringu koostamist oma huvides. Jõustunud seadusemuudatuse puhul on selle riski igakordne realiseerumine tõenäoline,” toonitas Kaljulaid.

President juhtis Nestori tähelepanu asjaolule, et kiirustades läbi viidud seadusloome õõnestab meie kodanike usaldust meie oma riigi vastu ning tekitab paratamatult küsimusi seadusandliku algatuse eesmärkides. Sellist olukorda peaks aga seadusandja püüdma vältida.

Ometigi kuulutas president, kelle ülesandeks on olla põhiseaduse valvur, seadusemuudatuse välja, sest see ei olnud põhiseadusega selges vastuolus.

Rahandusministeeriumi korraldatud tselluloositehase ehitamise võimalikkust käsitleva uuringu riigihanke väljakuulutamise lepingus on kirjas, et tellijal (Est-For OÜ-l, kes soovib tehast rajada) ei saa tekkida õigustatud ootust, et asjad kulgeksid neile soodsas suunas. Lisaks võib riik planeeringu kasvõi päevapealt lõpetada. Sellest kõigest saad pikemalt lugeda SIIT.