Riigiteenused muutuvad priitahtlikuks
“Siiski ei jää tuletõrje ja pääste ilma riikliku järelevalveta,” selgitas “Naerile” päästeameti juhatuse esimees Valdur Rindkere.
“Kontrollime, et priitahtlikud pritsimehed oleks varustatud vähemalt sama kvaliteetse tehnikaga, nagu seni on olnud riiklikel komandodel. Nii peab iga vabatahtliku üksuse kasutuses olema pool tuletõrjeredelit, remontivajav tuletõrjeauto, sada meetrit lekkivaid voolikuid ning vähemalt üks lennuvõimetu helikopter.”
Alates järgmisest aastast hakkab vabatahtlikkuse põhimõttel tööle ka piirivalve.
“Me ei pea mõtlema mitte sellele, mida meie riik meie heaks teeb,” selgitas Rindkere, “vaid sellele, mida meie saame teha oma riigi heaks. Seetõttu peab iga mees olema valmis riigipiiri kaitsma.”
Priitahtlikud piirivalvurid võtavad enda peale nii maismaa- kui ka merepiiri valvamise. Miks ei võikski tuhanded Eesti rannakalurid lüüa kaks kärbest ühe hoobiga, püüdes riigipiiri lähedal kala ning valvates samal ajal ka piiri?
Niisama edukalt saame maismaapiiril rakendada vastavalt hooajale marjulisi ja seenelisi ning suusa- ja jalgrattasportlasi, kes range priitahtlikkuse alusel riigipiiril edasi-tagasi patrullima hakkavad.
Edaspidi luuakse ka priitahtlik politsei, erinevate kohtuorganite asemel alustab tööd priitahtlik omakohus.
Arsti- ja sünnitusabi veelgi kvaliteetsemaks ja operatiivsemaks andmiseks luuakse aga koostöös munitsipaalpolitseiga priitahtlike velsker-ämmaemandate lendsalgad, kelle ülesanne on panna kaane, lasta aadrit, aidata lapsed ilmale, teha lobotoomiat ja vasektoomiat ning teisi esmatasandi arstiabile omaseid lihtsamaid operatsioone.
SERGEI KRAANA
priitahtlik pullimees
