Õppeprogrammide praktilised tegevused aitavad kinnistada koolis või lasteaias omandatud teoreetilisi teadmisi. Samuti aitab õppeprogrammidel osalemine seostada teoreetilisi teadmisi reaalse eluga ja muuta teadmised lastele mõistetavaks. Lapsed saavad keskustes kasutada ka selliseid õppevahendeid ja laboriseadmeid, mille soetamine igasse kooli ei oleks otstarbekas.

„On oluline, et teadmised looduses ja keskkonnas toimivate seoste kohta oleks elulähedased ja mõistetavad. Sellised, mis aitavad mõista inimeste käitumise tagajärgi ja mõju, kasvõi ostuotsuste või toiduvaliku tegemisel,“ selgitas KIKi nõukogu esimees keskkonnaminister Mati Raidma.

Keskkonnateadlikkuse programmi 2014. a II vooru laekus lihtsustatud korras menetletavaid projektitaotlusi kokku 123, kogusummas üle 300 000 euro. Laekunud taotlustest sai rahastuse 84%. Projekte esitati üle Eesti. Aktiivsemad olid Läänemaa, Ida-Virumaal ja Harjumaa inimesed. Oodatust vähem tuli taotlusi Viljandimaalt, Põlvamaalt ja Võrumaalt. Rahastuse saanud projektid.

KIKi keskkonnateadlikkuse programmispetsialisti Ulvi Tuisu sõnul võib projektidest välja tuua Maardu Gümnaasiumi ning Märjamaa Gümnaasiumi projektid, kuhu on kaasatud kõik kooli õpilased.

Järgmine võimalus taotluse esitamiseks on 2015. aasta alguses ning edaspidi toimub õppekäikudeks ja laagrite läbiviimiseks toetuste taotlemine kord aastas.

„Kutsume üles toetust taotlema ja oluline on planeerida kogu õppeasutuse õppekäigud, et kõikidel lastel oleks võimalik osaleda ühel õppeaasta kuni kahes õppeprogrammis. Eelkõige tasub valida õppekäigus sihtkohaks lähim keskkonnahariduskeskus või looduskool,“ soovitas KIKi keskkonnateadlikkuse projektispetsialist Ulvi Tuisk.

Keskkonnahariduslike projektide elluviijatele toimub 27. novembril Tallinnas infoseminar, mille kohta saab infot KIKi kodulehelt.