Riik hakkab looduskaitsealuseid eramaid kiiremini enda omandisse ostma
Keskkonnaministeerium investeerib järgmisel aastal puhta joogivee tagamiseks 30 miljonit eurot, uue algatusena toetab riik kohalike omavalitsuste jäätmehoolduse arendamist 2,2 miljoni euroga aastas ning looduskaitsealuste maade ostuks eraldatakse 3 miljonit eurot igal järgneval kolmel aastal.
Keskkonnaminister Marko Pomerants ütles, et jäätmehoolduse toetusega suureneb oluliselt kohalike omavalitsuste võimekus pakkuda oma elanikele tasemel jäätmehooldusteenust - näiteks saab tänu toetusele liigiti kogutud jäätmeid jäätmejaamades tasuta vastu võtta, mis omakorda vähendab ka prügistamist. „Jäätmete liigiti kogumine ja ringlussevõtt peab nüüd täiskäigul edenema, et aastaks 2020 jõuaksime olukorda, kus vähemalt pool kodumajapidamisest pärit liigiti kogutud jäätmetest võetaks uuesti ringlusse,“ ütles Pomerants.
Looduskaitsealuste eramaade riigile omandamise kiirendamiseks on 2017. aastal ette nähtud kolm miljonit eurot, see on üle kahe miljoni enam, kui käesoleval aastal. Pomerants rõhutas, et selge on see, et olukord, kus meil on pidevalt ostmise järjekorras ligi 200 kinnistut ning piirangutega maade riigile omandamine võtab aega 8-9 aastat, ei ole kuskilt otsast normaalne ja tekitab arusaadavalt pahameelt. „Looduskaitse toimimiseks peab riik tagama ka maaomanike õigused. See lisanduv raha järgmisel kolmel aastal on kahtlemata väga oluline samm edasi,“ lisas Pomerants.
Keskkonnaministeeriumi eelarve 2017. aastal on 136,7 miljonit eurot ning võrreldes mullusega on see 21,9 miljonit eurot enam, mis tuleneb peamiselt Euroopa Liidu struktuurifondide programmide elluviimise faasi jõudmisest. Samal ajal vastavalt valitsuse otsusele vähendada valitsemisalade majandamiskulusid 3% võrra, vähenevad ka Keskkonnaministeeriumi valitsemisala majandamiskulud 2017. aastal 418 000 euro võrra.