Vähkidest on mainitud lümfaatilisi kasvajaid inimestel ja kasvajaid katseloomadel. Kuna glüfosaati kasutatakse rohkem kui 750 tootes nii tavapõllumajanduses, metsanduses kui ka koduaedades, võib inimene sellega kokku puutuda enda teadmata. Seepärast on näiteks Holland ja Prantsusmaa juba keelustanud glüfosaadisisaldusega taimekaitsevahendite müügi eraisikutele.

Glüfosaadi kasutamine Eestis on aina kasvamas. Glüfosaadipõhiste umbrohutõrjevahendite müügikogused ületavad kasutusmahtudelt kõiki teisi pestitsiide. Glüfosaat moodustab Eestisse tarnitud pestitsiidide toimeainetest ligikaudu poole (~200 tonni)," lausus EER aseesimees Züleyxa Izmailova.

Euroopa Toiduohutusamet (European Food Safety Authority, EFSA) jättis WHO teadusliku hinnangu arvestamata. Euroopa Komisjon tahab Toiduohutusameti otsusele toetudes pikendada glüfosaadi kasutusluba Euroopa Liidus veel 15 aastaks. Seejuures ei nähta ette ühtki piirangut. Nüüd on otsustamisjärg liikmesriikide käes, kelle esindajad kogunevad juba märtsi teisel nädalal seda otsust kinnitama.

Kui Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur lähtus analüüsi tehes sõltumatutest teadusuuringutest, siis Euroopa Liidu ametlik otsus tugineb tööstuse enda uuringutele. Senist EL otsustusprotsessi on kritiseerinud ka Euroopa Ombudsman.

Monsanto ja teised rahvusvahelised korporatsioonid survestavad otsustajaid väga agressiivselt, et glüfosaadipõhistele mürkidele nagu Roundup jt. ei kehtiks mingeid piiranguid. Samas pole korporatsioonid siiani suutnud veenvalt näidata nende ainete ohutust. Lisaks on olemas selgeid andmeid, et glüfosaat on ohtlik mullaelustikule (n toksiline vihmaussidele), kahepaiksetele, tolmendavatele putukatele, kahjustab inimese hormonaalsüsteemi ning võib olla mitmete haiguslike seisundite tekitaja.

“Valitsusel pole õigust GMO-korporatsioonide huvides inimeste tervisega mängida. Glüfosaadil pole olemas ohutut sisaldust toidus, õhus, mullas ega vees ning seetõttu tuleb selle kemikaali kasutus kogu Euroopas keelata,” leidis EER esimees Aleksander Laane.