Reigi roigas-Eiffel on selline teema, mille kajastamine kohalikus Hiiu Lehes ajab kommentaatorid liikvele ja lööb nad kahte lehte - ühed nõuavad risuhunniku viivitamatut lammutamist, teised valmistuvad torni kaitseks inimketti organiseerima.

Külastajaid käib samal ajal nagu murdu.

Üles ronivad vähesed

Foto: Bianca Mikovitš
Torniehitaja Jaan Alliksoo kinnitusel jooksis rahvast tänavu koduõue kokku veel enam, kui eelmisel aastal.

"Augusti algul lugesin ühel päeval 600 inimest ära. Ma muidu neid kokku ei arvuta, aga siis tundus eriti tihe päeva ja hakkasin lugema," sõnas Alliksoo.

Enamik tulijaist uudistab niisama, torni ronima asutavad end vähesed.

Alliksoo meelest on põhjuseks pigem kõrgusekartus, kui hirm ebakindla ehituse ees. "Inimesed ei talu kõrgusi, isegi "Pealtnägija" meeskond ei saanud tipust ühtegi kaadrit, ei kannatanud nii kõrgele ronida."

Seevastu on käis tipus ära Marko Matvere, kel seal midagi häda polnud ning mees võttis laulugi üles. Matvere jõudnud Alliksoo sõnul veel mõne päeva eest teist kordagi tagasi tulla, samuti nagu paljud neist, kes korra käinud.

"Prantsuse tudengid laulsid tipus "Marseljeesi", paari nädala eest käis üks Prantsuse televisiooni võttegrupp ka siin filmimas," sõnas Alliksoo, kes peale hävitava eksperthinnangu valmimist kinnitas tornile sildi, mis hoiatab selle eluohtliku seisukorra eest ja paneb üles ronimise iga ronija enda vastutusele.

Kuigi viimases Hiiu Lehes ilmunud tornisaagat käsitlevas artiklis tsiteeriti eksperthinnangu koostajat Karl Õigerit, kelle sõnul pole seegi selge, miks selline ehitus üldse püsti seisab, pole Alliksoo kiirustanud ehitust lammutama ega keela kedagi torni minemast.

Eksperdiga ta vaidlema ei kipu, kuid mitmed andmed said tema sõnul vääriti kirja.

Ekspert pidas lillepoti alust kandvaks talaks?

Nii sai hävitava hinnangu osaliseks üks post, mille Alliksoo oli löönud torni külge lillepoti tarbeks.

"Seal oli kirjas, et kinnitatud ühe naelaga ja vundamendilt ära nihkunud," kirjeldas mees.

Samuti väidab ekspertiis Alliksoo sõnul, et kinnitusköied on nn veneaegsed ja pehkinud, ometi on tegu uute terastrossidega.

Vaatlused ekspertiisi tarbeks tehti ilma Alliksoota, mees oli sel ajal tööl ning kohal viibis tema eakas ema, kellele tulijad end tutvustama ei kiirustanud.

Kui küsida, kas või millised arvestused on ehituse tarbeks tehtud, ütleb mees, et ehitusel aitasid kogemused - varem on ta ehitanud kaks 20ne meetrist vaatetorni. Tõsi, ka nende pärast oli ütlemist ja üksvahe lubatud mees suisa pokri pista.

Ehituse ajendiks on talu asukoht ja ajalugu kokku - umbes samas paigas võis Jaani oletust mööda kunagi olla parun Ungern- Sternbergi libatorn, millega laevu karile meelitati.

Kurikuulus Hiiu madal paistab tornist ära ja tormise ilmaga on lainemüha majjagi kuulda.

Eemalolevasse Kaplimäele maetud omal ajal aga neid surnud meremehi, kes karile sõidul tormisel merel hukka said või kohalike poolt suisa maha löödi.

Millalgi seitsmekümnendatel uuriti ja kaevati kunagist hauakohti ning viidi sealt ära hulk luid-konte, osa jäänud aga sinnapaika ning nendega mängisid kohalikud lapsed veel tükk aega.

Praegusest 30ne meetri kõrgusest tornist seletab palja silmaga vaadata nii Kõpu, kui Tahkuna majakat, selgesti valendab ka Reigi kirik. Ristna majaka nägemiseks on vaja selget ilma ja kotkasilmi või binoklit.

Tähtajad kukuvad, torn mitte

Kuna järjekordne torni lammutamiseks antud tähtaeg saab läbi 31. augustil ning siis on lubatud hakata välja saatma trahviteateid, on Jaan Alliksoo leppinud teadmisega, et tornike pikaks ajaks oma kohale seisma ei jää.

Praegu on alustatud juba uue, kõigile nõuetele vastava torni projekteerimist ning ka ehituskoht on selleks valmis.

Valmis on ka nn kaksiktorn, kus edaspidi hakatakse müüma pileteid, suveniire, jäätist ja muud pudi-padi.

Kaua selle unistuse täitumiseks aega läheb, näitab aeg. Esialgu keegi olemasolevat torni otse lammutama ei kipu, kauaks see püsti jääb, näitab aeg.