"Minu ja kindlasti põllumajandustootjate jaoks on äärmiselt oluline Euroopa Liidu ühtsuse teema. President küsis, mis saab Euroopast ja avaldas kartust, et praegune pagulaskriis võib viia Euroopa Liidu lagunemiseni. See oleks areng, mis oleks meile äärmiselt valus löök igas mõttes. Euroopa Liiduga liitumine on muuhulgas andnud Eesti põllumajandusele ja toidutootmisele uue hingamise. Kuigi president ei maininud kõnes eraldi põllumajandust, siis olen jätkuvalt väga tänulik, et ta tõi põllumajanduse probleemid väga jõuliselt esile eelmise aasta septembris Riigikogu avaistungil peetud kõnes," kinnitas Sõrmus.

Sõrmus nõustus ka presidendi poolt aastapäeva kõnes öelduga, et me ei tohi uppuda asendustegevuste sohu ning raisata aega lõputute populistlike vaidluste peale, sest siis ei jää aega arutada Eestile hädavajalike Euroopa Liidu poliitikate üle (sh näiteks ka ühise põllumajanduspoliitika üle).

"Sügavalt mõtlesin ka presidendi poolt öeldu peale, et kipume liigselt oma hädades süüdistama teisi. Kindlasti on selles kübeke tõtt, meidki põllumeeste esindajatena on süüdistatud liigses ja pidevas hädaldamises. Samas on selge, et näiteks kitsaskohtadele valitsuse tegevuses tuleb viidata, oma õigusi tuleb nõuda. On asju, mida saab ja peabki ise ära tegema, kuid on asju, mis sõltuvad paraku teistest," nentis ta.