Ta lisas, et sellised projektid aitavad kaasa Enefit Greeni ja Eesti Energia plaanile taastuvenergia toodangut kasvatada, kuna Eesti Energia üheks strateegiliseks eesmärgiks on toota aastal 2021 40% elektrist alternatiivsetest ja taastuvatest allikatest.

Süsteemi võimsuseks on 160 kilovatti, mis on piisav kogu saare elektrivajaduse katmiseks. Lisaks päikesepaneelidele on energialahenduse osaks elektrituulik, akud ning automaatikaseadmed. Elektrituuliku kasutuselevõtuks renoveerib Enefit Green ühe 2007. aastal Ruhnule paigaldatud elektrituulikutest. Teine saarel olnud tuulik demonteeritakse.

Energialahendus asub Ruhnu lennuvälja läheduses. Taastuvenergialahenduse väljaehitamiseks investeerib Enefit Green ligikaudu 500 000 eurot. Päikeseelektril põhineva elektrijaama rajas Enefit Green hiljuti ka Järvamaal asuvale Estonia piimafarmile.

Siiani on Ruhnu saarel elektrit toodetud peamiselt diiselgeneraatori abil, mis aga ei ole hinna ja keskkonnahoiu vaatest kõige sobivam lahendus. Ruhnu saare aastane elektritarbimine on ligikaudu 450 megavatt-tundi. Ruhnu rahvaarv on 170, kuid püsielanikke on saarel vähem. Saare pindala on ligikaudu 12 ruutkilomeetrit.

Enefit Green on Eesti Energia kontserni kuuluv taastuvenergiat tootev ettevõte. Enefit Green toodab energiat tuulest, veest, päikesest, biomassist ja segaolmejäätmetest. Ettevõtte tootmisüksusteks on Iru, Paide ja Valka elektrijaamad ning Aulepa, Narva, Paldiski ja Virtsu tuulepargid. Lisaks kuulub Enefit Greenile Keila-Joa hüdroelektrijaam. Ettevõttes töötab 91 inimest.

Valitsus on teada andnud soovist Enefit Greeni vähemusosalus börsile viia. Ettevõte tegeleb praegu võimaliku esmase aktsiate avaliku pakkumise (IPO) ning börsil noteerimise eelanalüüsi ja ettevalmistusega.

Enefit Greeni võimsaim projekt – Tootsi tuulepark, mis pidi 38 tuulikuga saama Baltimaade suurimaks – jäi pooleli, sest kohus peatas tema alla jääva maa müügi.